A+
Beta

Ajaloo keerdkäigud

„Ma olen rikas, mulle kuulub kõik, mis juhtus minuga,”– sellised on Läti luuletaja Māris Čaklaisi sõnad. Tõepoolest, Läti ajalugu on erinevate sündmuste poolest nii rikas ja küllastunud, et tuleb isegi imestada, kuidas on Läti suutnud ellu jääda, et on säilinud läti rahvas ja keel, et on olemas Läti riik.

  • Rēzekne lossivaremed
  • Photo: Aleksandrs Lebeds
  • Jelgava lossi hauakambrid
  • Āraiši järveloss

Maailmas räägitakse globaliseerumisest ainult viimastel aastakümnetel, kuid Läti on seda tunda saanud rohkem kui 700 aastat, mil soodsa geograafilise asendi tõttu on Läti territooriumi ihaldanud kõik naabruses olnud suurvõimud. Nad said sõltuvaks üksteisest ja Lätist ning Läti neist. Läti on alati olnud maailma suursündmuste epitsentris, ta on olnud nii Saksa, Poola, Rootsi kui ka Vene riigi alluvuses. Iga võim tuli koos oma reeglite ja kommetega, kuid sellest hoolimata jätkas Läti eksisteerimist, elades oma elu, võttes igast kultuurist parima, muutudes nii üheks kõige enam arenenud territooriumiks piirkonnas.

Muinasaeg ja balti hõimud

Läti ja läti rahvas sai alguse 9000 aastat enne meie aja arvamist, mil sulasid Läti territooriumi katvad liustikud. Siis tulid esimesed asukad, hiljem siia püsivalt elama asunud balti hõimud – lätlaste, leedulaste ja preislaste esivanemad. Läti oli kaubandusteede ristumiskoht, mööda suurimat jõge, Daugavat kulges muistne ja kogu maailma tähtsaim kaubatee viikingite juurest kreeklasteni. Ettekujutuse baltlaste elust saab ka täna, näiteks Āraiši järvelossi muuseumis – järve saarel asub 9. sajandi vanade latgalite elukoha rekonstruktsioon.

Iidsed balti hõimud (kuralased, semgalid, latgalid, seelid) aga ei olnud mingid rahulikud põllumehed, vaid päris head sõdalased ja meresõitjad. Näiteks kuralasi, kes elasid Kuramaa rannikul, peeti veelgi ohtlikumateks rüüstajateks kui viikingeid, ja mitte asjata – Taani kirikus on loetav kiri kaugest 9.–13. sajandist: „Jumal, kaitse meid katku, tule ja kuralaste eest!”

Kristlus ja Liivimaa ajastu

12. ja 13. sajandil vallutasid Läti territooriumi järk-järgult ristisõdijad, kes uusi maid ihaldades püüdsid tutvustada kristlust. Kõige rohkem osutasid rüütlitele vastuseisu kuralased ja semgalid, kuid alates 13. sajandi lõpust kuulus võim sakslastele, kes ehitasid kivist losse (suurepärane näide selle kohta on visuaalselt muljetavaldav Turaida loss), mille juurde tekkisid linnad. Vallutatud maadest tekkis uus maaüksus – Liivimaa, mis püsis kuni 16. sajandi keskpaigani, mil Liivimaale tungisid Vene tsaari Ivan Julma väed, samuti Rootsi ja Taani väed, kuid pärast neid lahinguid olid Lätimaal Poola - Leedu valitsejad.

Nende nõusolekul lõid Kurzemes ja Zemgales Kurzeme aadlikud uue riigi – Kuramaa hertsogiriigi (1558–1582), mis üsna kiiresti sai kaasaegseks Euroopa riigiks. Riigis tegeldi manufaktuuriga, toodeti metalli, relvi, laevu ja tegeleti kaubandusega kogu maailmas. Hertsog Jacob Kettler muutis Kuramaa hertsogriigi isegi koloniaalseks suurriigiks, kuhu kuulus kolm kolooniat – Gambia Aafrikas, Tobago Kesk-Ameerikas ja Eidsvolli rauakaevandused Norras. Kuramaa Suurhertsogiriigi residents oli Jelgava, hertsogiriigi ajal ehitati unikaalse Itaalia arhitekti Rastrelli (sama, kes ehitas Talvepalee Peterburis) loodud hertsogite residents Jelgava loss, milles pärast Prantsuse revolutsiooni elas oma õukonnaga Prantsuse kuningas Louis XVIII ja kus ikka veel on säilinud ka hertsogite hauakambrid, samuti Rundāle loss, mis on tõeline rokokoo- ja barokkstiilis arhitektuuri pärl.

Sõdade aeg

1600. aastal algas Läti territooriumil sõda, nälg ja katk. Rootsi - Poola sõja tulemusel läks pärast 21 aastat kestnud pikka ja laastavat sõda Riia ja Vidzeme Rootsi võimu alla. Pärast kõiki üle elatud sõjaõudusi nimetavad inimesed seda aega nn heaks Rootsi ajaks, kuid Riiast sai suurim Rootsi linn, varjutades isegi Stockholmi.

Aga rahu ei kestnud kaua ning ei möödunud isegi 100 aastat, kui rikka Riia ja Läti vallutasid poolakad ja venelased. Algas Põhjasõda, 1701. aastal läks Riias Spilve niitudel võitlusse Rootsi kuningas Karl XII ise, kes lahingumöllus olevat kaotanud saapa ... Rootslased võitsid, kuid ei aimanud, et pärast üheksat aastat on nad sunnitud alluma noorele ja energilisele Vene tsaarile Peeter I-le. Ta mitte ainult et raius läbi Läti ja Riia Venemaale akna Euroopasse, vaid peaaegu täielikult hävitas ka Vidzeme ning ka abiellus Läti naisega – Katariina I oli Vidzeme pastori Glücki kasutütar ja lapsehoidja Marta Skvaronska. Muide, Riias (Palasta tänav 9) ja Liepājas (Kungu tänav) on veel säilinud hooned, kus elas Peeter I.

Vene impeerium ja Esimene maailmasõda

18. sajandil liideti kogu Läti territoorium järk-järgult Vene impeeriumiga, 19. sajandil ja 20. sajandi algul sai Riiast üks suurimaid Venemaa tööstuskeskusi. Seda kinnitab asjaolu, et esimene auto Vene impeeriumis ehitati just Riias, tehases Russo-Balt. Tõendeid selle kohta võib vaadata Riia Motomuuseumis. Selle õitsengu katkestas I maailmasõda. 1915. aastal vallutas Saksa armee Kurzeme ja rinne jäi kaheks aastaks pidama piki Daugava jõge. Lätlased alustasid Läti küttide pataljonide loomist ning nende kangelaslikkusest Jõululahingus (lahingualasid saab vaadata Ložmetējkalnsis, Tīreļpurvsis) kirjutati maailma ajalehtedes. Alles 1917. aastal suutis Saksa armee vallutada Riia, kuid pikk sõda oli väsitanud mõlemad sõdivad pooled ja 1918. aasta 11. novembril kuulutati sõda lõppenuks, kuid see ei tähendanud, et sõda Lätis oli lõppenud.

Läti riigi väljakuulutamine

Kasutades ajaloolist olukorda, kuulutati 1918. aasta 18. novembril Läti iseseisvaks demokraatlikuks riigiks. Kuid mitte kõigile ei olnud see meeltmööda ja nii haaras 1918. aasta detsembris vast loodud Nõukogude Venemaa sõjaväe abil võimu Lätis ja rakendas nn punast terrorit, tappes paari kuu jooksul 5000 inimest. 1919. aasta märtsis algas vabadusvõitlus bolševike vastu, mille aprillis lõpetas Ajutise Valitsuse liitlase von der Golcsi toime pandud riigipööre. Golcsi unistus oli luua Saksa ülemvõimuga suurhertsogiriik. Selle realiseerimiseks algas Lätis nn valge terror. Cēsise lahingutes 1919. aasta juunis suudeti Läti ja Eesti ühiste jõududega võita Golcsi armee ja Ajutine Valitsus kinnitas kanda enamlastest vabas piirkonnas. Vahepeal ei loobunud Golcs siiski oma plaanidest, ta leidis liitlase – kolonel Bermonti – ja äsja loodud bermontlastest armeega alustas 1919. aasta 8. oktoobril rünnakut Riiale. Kütid kogu Lätist tõrjusid 11. novembril bermontlased Riiast välja, kuid lahingud jätkusid Latgale enamlastest vabastamiseks. Sõda lõppes Lätis alles 1920. aastal, see oli kestnud viis aastat.

Filmistuudios Cinevilla saab tutvuda sõja ulatuse ja inimeste elurütmiga sel ajal. Samamoodi pakub sõjamuuseum võimalust tunnetada Läti küttide rolli: teid riietatakse selle aja riietesse ning räägitakse teile Esimese maailmasõja kohta ning saate maitsta tõelist Läti sõduri hommikusööki – rukkileiba.

Läti Vabariik naudib kiiret majanduskasvu, viiakse ellu maareform, taastatakse ettevõtted. Läti ettevõtted jõudsid märkimisväärsete saavutusteni, näiteks Riias toodeti fotokaamerat Minox, mis oli eelmise sajandi 30. aastatel väikseim fotoaparaat maailmas.

Vabaduse kaotamine ja II maailmasõda

Kahjuks pärast peaaegu 20 aastat sattus Läti taas suurriikide huviorbiiti. 1939. aasta 23. augustil allkirjastasid Saksamaa ja NSVL Molotovi - Ribbentropi pakti salajase lisaprotokolliga, mille järgi Leedu, Läti, Eesti ja Soome kuulusid NSVLi huvitsooni. Nõukogude Liit hakkas viivitamata tegutsema – juba oktoobris loodi Lätis Punaarmee sõjabaase ja riigist lahkusid umbes 60 000 baltisakslast. 1940. aasta 17. septembril okupeeris Punaarmee Läti Vabariigi. Tehti otsus Läti vastuvõtmiseks NSVLi koosseisu ja 1941. aasta 14. juunil algas esimene massiküüditamine, mil Venemaa äärepoolseimatesse piirkondadesse saadeti umbes 20 000 inimest.

1941. aasta 22. juunil tungisid Saksa väed NSVLi, Lätis algas Saksa okupatsioon. Sakslased hävitasid Läti juudid ja mustlased, lõid leegione, mis sundisid Läti elanikke teenima Saksa fašistlikus armees, sõdides Saksa poolel. Ka Nõukogude armee poolel sõdis tuhandeid lätlasi, kes oleks eelistanud iseseisva Läti nimel mõlema suurvõimu vastu võidelda, kuid nüüd pidid teiste riikide armeedes üksteise vastu sõdima – vend venna vastu, isa poja vastu. 1944. aasta oktoobris okupeerisid nõukogude väed Riia. Siiski, kuni sõja lõpuni ei õnnestunud Nõukogude vägedel hõivata Lääne-Lätis Kurzeme piirkonda. Sõja lõppedes algasid Lätis taas NSVLi ajad.

Läti NSVLi koosseisus

Algas kolhooside loomine ning selleks, et edendada kolhoosi astumist ning vähendada vastupanuliikumist, küüditas Nõukogude võim 1949. aasta 25. märtsil Lätist Siberisse umbes 43 000 inimest. Nende asemele toodi Lätti elanikke üle kogu Venemaa, algas Läti järkjärguline venestamine. Seetõttu on Läti sõjaturismi entusiastidele tõeline paradiis, et siin on märkimisväärne Esimese ja Teise maailmasõja pärand, samuti Nõukogude vägede jäetud sõjaväebaasid, nagu Irbene radar, mis on üks suurimaid Põhja-Euroopas, või raketišahtid.

Laulev revolutsioon

1980. aastatel alustas Nõukogude Liidu juht M. Gorbatšov „muutmise”ja „avatuse”poliitikat, et vältida NSVLi majanduslikku kokkuvarisemist. See aitas kaasa Läti rahvusliku ärkamise liikumisele, mille eesmärk oli iseseisvuse taastamine. 1988. aastal loodi Läti Rahvarinne, kes 1990. aastal saavutas LNSV Ülemnõukogu valimistel võidu ja 4. mail võttis vastu deklaratsiooni Läti iseseisvuse taastamise kohta. Kuid Nõukogude võim ei tahtnud nii kergesti loobuda – 1991. aastal algas barrikaadide aeg – inimesed üle kogu Läti läksid Riias riikliku tähtsusega objekte kaitsma.See on rahva ühtsuse aeg, mida tavaliselt nimetatakse Laulvaks revolutsiooniks – Lätil ja teistel Balti riikidel õnnestus selliste vägivallatu vastupanu meetoditega nagu Balti kett, kui kolme Balti riigi elanikud liitsid käed, luues inimketi Tallinnast Riia kaudu Vilniusse, võidelda oma sõltumatuse eest. Kuid kui pärast 1991. aasta augustiputši ebaõnnestumist haarasid Venemaal võimu demokraatlikud jõud, kuulutas Läti Vabariigi Ülemnõukogu Läti Vabariigi iseseisvaks riigiks.

Alates taasiseseisvumisest on Läti astunud NATOsse ja Euroopa Liitu.