A+
Beta

Ajaloolised tähtsad lossid ja mõisad

Riia, Rundāle, Cēsise, Turaida, Bauska ja teised lossid on mänginud olulist rolli Läti, Baltimaade ja Euroopa ajaloos. Vanasti nad olid lähtekohaks saksa ristisõdijatele, uusimatel aegadel on losside ehitamisse oma panuse andnud kuulsad arhitektid ja meistrid kogu Euroopast, jättes tulevastele põlvedele imetlemiseks väljapaistvaid saavutusi.

  • Ludza lossivaremed
  • Photo: Artūrs Jasinskis
  • Dobele lossivaremed
  • Turaida loss
  • Photo: Juris Smaļinskis
  • Ventspilsi loss

Esimesed lossid ehitasid Läti territooriumile meie esivanemad rohkem kui 1000 aastat tagasi, ainult need traditsiooniliselt mäeküngastele ehitatud puust hooned pole säilinud. Araišis on vastavalt kaevamistel saadud tõenditele uuesti ehitatud latgalite järveloss sellisena, nagu see oli 9.–10. sajandil. Lielvārdes on sugukonnapealiku Uldevena lossioma kätega ehitatud kunstnik Agris Liepiņš, peegeldades mitmete iidsete lätlaste losside stiili.

Järgmine losside ehitamise „buum”algas 12.–13. sajandil saksa ristirüütlite sissetungiga. See oli aeg, mil nad ehitasid esimesed kivilossid linnustena oma vallutuste kaitsmiseks. Paljud neist on ammu varemetes – Tērvetes, Ludzas, Lielvārdes, Bauskas ja mujal –, kuid säilinud on Riia loss, kuigi seda on palju laiendatud ja ümber ehitatud.

Tõsi, 14. sajandi lossidest on liiga vähe alles jäänud. Siin oli residents Liivimaa ordu peavalitsejal, Kurzeme ja Zemgale hertsogil, Poola kindralkuberneril, Tsaari-Venemaa võimudel, kuid nüüd, nagu esimese vabariigi ajal, on see taas Läti Vabariigi presidendi palee. Vaadates Püha Vaimu torni, pöörake tähelepanu lippudele – kui president on Lätis, lehvib tornis tema standart, kui mitte – siis on see langetatud, kuid kui Riias on mõne välisriigi juht, siis heisatakse vastava riigi lipp. Riia lossi juures saab näha auvahtkonna vahetust, lossis asub ka Läti Riiklik Ajaloomuuseum ja välisriikide kunstimuuseum.

Cēsises on vaatamiseks muljetavaldavad Liivi ordu lossi varemed, samuti Turaidas kõrgub loss, kus asub muuseum ja 38 meetri kõrguses tornis toimuvad üks kord aastas võistlused jooksmises. Ventspilsi endine rüütliloss on oluliselt ümber ehitatud, seal on muuseum ja stiilne pubi.

Praeguseks on Tērvete rüütlilossist järele jäänud vaid varemed, kuid see lossimägi on tähelepanuväärne selle poolest, et seal oli kunagi semgalite loss, kus valitses pealik Namejs. Tema nime järgi nimetatud sõrmust nastiku põiminguga kannavad tänapäeval paljud lätlased ja vahetavad pulmas. Sõjas ristirüütlitega jäid semgalid võitmatuks, kuigi kaotasid kodumaa – eesotsas Namejsiga läksid nad 1281. aastal sundasumisele Leetu, selle asemel et jääda ja elada sissetungijate alluvuses.

Jelgava loss on tähelepanuväärne veel ühe olulise isiku poolest – 18. ja 19. sajandi vahetusel põgenes pärast Suurt Prantsuse revolutsiooni siia ja leidis varjupaiga Prantsuse kuningas Louis XVIII.

Läti losside ja mõisatega seondub teinegi suur nimi – parun Münchausen, kuulus jutuvestja, kes tulistas parte läbi korstna, lendas suurtükikuulil ja, vajunud sohu, tõmbas end ise juustest kuivale. Igatahes Münchauseni elu Duntesi mõisas on ajalooline fakt. Sündinud Saksamaal, teeninud Vene sõjaväes, elanud Riias, abiellus leitnant Karl Friedrich Hieronymus von Münchausen 1744. aastal kohtuniku ja parun von Duntesi tütre Jakobiiniga. Selle kohta on kanne Liepupe valla Pernigale kirikuraamatus, ja 46 aastat kestnud abielu ilusamaid hetki koges ta just Duntes.

Peaaegu kõikides lossides on loodud muuseumid rikkaliku vanaaja asjade sortimendiga, populaarsed on keskajafestivalid, kus külastajad saavad proovida oma oskusi vibulaskmises ja ammuvõistluses, kirveviskamises, uurida käsitööliste saladusi seppade, pottseppade ja teiste käsitööliste juures.

  • Turaida muuseum-kaitseala on eriti kaitstud kultuurimonument. Muuseum-kaitseala territooriumil asub keskaegne kindlus, kirik, mõis, Folkloori mägi...
  • Rundāle lossi tervikkogu on üks silmapaistvamaid baroki ja rokokoo arhitektuurimälestisi Lätis. Hoone ehitati ajavahemikus 1736. kuni 1740. a...