A+
Beta

Folkloor ja traditsioonid

Läti võib kiidelda rikkaliku folklooripärandiga, mis on säilinud tänapäevani. Kuigi Lätis on kristlik kogukond, on ka veel paganlikke traditsioone: tähistatakse pühasid, mida pidasid lätlaste esivanemad mitu sajandit tagasi. Üks kõige laialdasemalt tähistatav püha on suvine pööripäev 23. ja 24 juunil, mis on tuntud kui Līgo ja jaanipäeva pidustused. Neid pühi tähistatakse nii laialdaselt nagu uue aasta vastuvõtmist mujal maailmas.

  • Sügispühad, Riia
  • Photo: V.Balckare
  • Kangakudumine
  • Andrupene talu. Krāslava vald
  • Esivanemate kirjamärgid Jāņkalnu rajal
  • Photo: Talsi turismiinfokeskuse arhiivist

Teist paganlikku püha, talvist pööripäeva tähistatakse puupaku vedamisega. Need on pagana jõulupühad ehk pakuõhtu. Veebruaris tähistatakse vastlapäeva, kuid ka kevadel ülestõusmispühade tähistamisel ei puudu iidsed paganlikud rituaalid munadega võistlemine ja kiikedel kiikumine.

Iidseid Läti traditsioone ei koguta ainult muuseumisse. Talvisel pööripäeval veetakse pakku ümber Riia vanalinna ja seejärel tantsides ja lauldes see põletatakse, vabanedes nii sümboolselt kõigest halvast. Minnakse ka janditama. Suvisel pööripäeval, jaanipäeval, põleb peaaegu igal Läti mäekünkal kogu öö lõke ja kõlavad Līgo laulud. Kuid mitte ainult vana ja tõesti lätipärast võib leida Läti populaarsemate traditsioonide seast. Samamoodi on juurdunud teiste rahvaste traditsioonid – näiteks maslenitsa, mis on õigeusu püha, mida tähistatakse talve lõpus, seitse päeva enne paastu. Siis on turuletid lookas erinevatest maiustest, kuid peamine asi on pannkoogid ja ümberriietumine. Kohustuslik on ümber riietuda tundmatuseni või pakkida end kasukasse ninaotsast jalataldadeni. On ka tänapäevaseid traditsioone.

Läti iidseid traditsioone on võimalik nautida ka Läti külalistel. Riias Läti Etnograafilises Vabaõhumuuseumis kutsutakse külalisi osalema traditsioonides ning õppima iidseid ameteid. Enne jaanipäeva on võimalik õppida traditsioone ja laule, et suvisel pööripäeval paremini kogeda lühima öö salapära. Etnograafilises vabaõhumuuseumis toimuvad sageli iidsete ametite demonstratsioonid ja igaüks võib õppida osakest iidsest ametist.

Unikaalne väärtus Läti folklooris on kuni tänaseni säilinud paljud dainad ehk rahvalaulud, millel ei ole sarnaseid mujal maailmas. Rahvalaulud on nelikvärsid, mida ei saa täpselt teistesse keeltesse tõlkida. Neid on nii lüürilisi kui vaimukaid, filosoofilisi, aforismidele sarnased ja tuhandeid aastaid vana maailmavaadet endas kandvaid. Folklorist Krišjānis Barons tegi 19. sajandi lõpus tohutu töö, kogudes rahvalaule ja süstematiseerides neid, riputades lehekestele kirjutatud rahvalaule kappi. Nüüd on rahvalaulude kapp rohkem kui kahe miljoni rahvalauluga meie riigi varandus – ÜRO Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsioon UNESCO on kandnud selle inimkonna suulise ja vaimse pärandi meistriteoste nimekirja.

Alates 1873. aastast toimub Lätis üldlaulu- ja tantsupidu. Isetegevuslikud kollektiivid igast Läti paigast sõidavad iga nelja aasta järel Riiga, et liituda ühtseks suureks üldkooriks või tantsida rahvatantse. Välismaalased tunnistavad – see, kes pole laulupeol kohal olnud, ei saa lõpuni näha Läti imelist hinge.

Nüüd on juba mitu aastakümmet kombeks tähistada kesksuvel vanades mereäärsetes kalurikülades mere ehk kalurite päeva, mil nauditakse mereande, austatakse Neptunit ning juuakse ja tantsitakse. Aga Riias on suve algul muutunud traditsiooniks ebatavaline rongkäik „Go Blonde”. Siis läheb tänavatele üle tuhande Läti blondiini, riietatud tüüpiliselt roosasse, koos sülekoertega kätel, et koguda raha heategevuseks. Samamoodi võib uueks, kuigi vanade juurtega traditsiooniks pidada „Alasti jooksu” (Naked run) Kuldīgas, kui Līgo ööl poolsada julget täiesti alasti inimest jooksevad üle Venta jõe vana silla.