A+
Beta

Folkloorifestival

Lätis peetakse folkloori ja iidseid traditsioone suure au sees. Kogeda folkloorirühmade esinemistega festivali just Lätis – need on unustamatud muljed igale turistile.

  • Semgalite pidustused Tērvetes

Folkloori kiindunud inimesed tegelevad sellega südamest ja tõeliselt. See ei ole ainult oma programmi esitamine laval, vaid elustiil ja lahutamatu osa identiteedist. Need, kes on huvitatud Läti folkloorist, saavad folklooriüritustel kogeda unustamatut elamust. Samuti on see nauding kõrvadele – hoogsad laulud, rõõmus häältesumin väljas kohvikutes või telkides, kus koosolemist naudivad nii festivalil osalejad kui ka pealtvaatajad.

Folkloristid on väga sageli hinges rikkad ja huvitavad inimesed, neil on harmooniline nägemus elust ja sügavad teadmised rahvakultuuri traditsioonidest ning ajaloost. Tutvus ja vestlus nendega võimaldavad näha elu veel teise, imeilusa külje pealt. Baltikumi suurim rahvusvaheline folkloorifestival „Baltica” toimub kordamööda igas kolmes Balti riigis ja igal kolmandal aastal Lätis. Eelmine festival toimus 2009. aastal, järgmine on 2012. aastal. Folkloorirühmad osalevad ka laulu-ja tantsupidudel, aga samuti väiksematel rahvamuusikafestivalidel erinevates Läti linnades ja isegi maapiirkondades.

Näiteks iga aasta kolmandal laupäeval toimub oktoobris Alūksne maakonna Ziemeru vallas Māriņkalna kultuurikeskuses traditsiooniline keele- ja rahvaluule festival. Ei puudu samalaadsed üritused ka teistes kihelkondades, kus tegutsevad aktiivselt folkloorirühmad. Populaarne on ka laste folkloorifestival „Pulkā eimu, pulkā teku”, mis toimub kogu Lätis.

Huvitavaid kogemusi alates iidse Saule lahingu ehk Päikeselahingu (Battle of the Sun) taastamisest autentsetes kostüümides mõõgavõitlusega kuni etnorokini – seda kõike saab nautida festivalil „Baltijas saule” (Baltic Sun ehk Balti Päike), mis on pühendatud Saule lahingu mälestusele, sügispäikese kaitsjate auks ja Baltikumi ühtsusele. See festival toimub Riias, Zaķusalas ja meelitab kohale palju noori, folkloriste, ajalooentusiaste ning iidsete lahingutega tegelevaid rühmi.

Augusti teisel laupäeval algavad Tērvetes semgalite pühad. Seal püstitatakse vana aja asundus, kus Läti, Leedu, Eesti, Valgevene, Venemaa ja Soome folkloorirühmad ja võitlusklubid näitavad 9.–13. sajandi keskkonda ja elustiili, semgalite ja ristisõdijate võitlusi. Kahe päeva jooksul on erilises atmosfääris võimalus kohtuda erinevate ajalooharrastajate klubidega, samuti proovida ise iidseid ameteid ja vaadata vana mõõgavõitlust.
Semgalite festival toimub Tērvete looduspargis, mis on pälvinud silmapaistva Euroopa sihtkohtade auhinna EDEN. See on väga tore park, avatud ka väliskülalistele.

Pidustusi ja folkloori on võimalik nautida ka traditsioonilistel pidustustel, näiteks jaanipäeval, mida Lätis tähistatakse 23. juunil. Nädal enne seda toimub jaani sisselaulmine folklooriansamblite osavõtul nii suurtes linnades kui ka väikeasulates ja supermarketites. Siiski saab tõelised muljed jaanipäeva pidustustest, tähistades neid koos rahvamuusikutega.

Vene vana püha maslenitsat on kõige parem nautida koos folkloorirühmaga „Iļjinskaja pjatņica” Riiast. Ansambel sulandub loomulikult Läti folklooriellu, kaotamata oma identiteeti, näiteks jõulupühadel traditsioonilisel paku vedamisel ümber Riia vanalinna.

Folkloristide seas on palju jumalapooldajaid, lätipärase etnoreligiooni pooldajaid. Folkloristid ja jumalapooldajad püüavad taastada põhjalikumat arusaama jumalast, mis erinevalt kristlikust õppest ei põhine hirmul jumala karistuse ees, vaid tajub jumalat armastava, kõiketäitva väena. Kuid folkloristide seas on ka palju kristlasi, eriti Läti idaosas Latgales on muistne jumalasõnum harmooniliselt põimunud katoliku traditsioonidega.

Ka läänepool Kurzemes katoliiklikus suitide piirkonnas on arenenud huvitavad folklooritraditsioonid. Üks vanimaid Läti folklooriansambleid „Suitu sievas”, kes esimest korda hakkasid koos musitseerima 1924. aastal, on kuulsad mitte ainult iidse leelo laulmise poolest, vaid ka vaimuka riimi ja terava täpse keele poolest. Nad esinevad kaunites rahvariietes, mille lahutamatuks osaks on suur sõlg (kuni 15 cm läbimõõduga) ja julged värvid, huvitavad mustrilised kootud sokid. 2004. aastal toimus Alsungas esimene rahvusvaheline bourdoni festival ning 2010. aasta mais juba kolmas. Suiti naistele iseloomulikku „ēēēēēōōōōō” laulmist nimetatakse teaduslikus terminoloogias „bourdon” (’undamine’). Bourdon on üks vanimaid pärimusmuusika (nii vokaal- kui instrumentaal) mitmekesisuse tüüpidest, mida nootide alusel õppida ei ole võimalik. See on juurdunud enne kristlikku kultuuri ja veel tänapäeval leidub seda elusa traditsiooni kujul Baltikumis, Balkanil, Karpaatides, Gruusias ja Pürenee poolsaarel.