Lätis on levinud ja saab kasutada peaaegu kõiki populaarsemaid kalastamise viise – lihtkäsiõnge, spinningut, käsiõnge, vedelit, sikutit, lendõnge, põhjaõnge, unda jne. Kalastada võib jõgedes ja järvedes, kalatiikides, merel ning igal aastaajal, isegi talvel! Lätis on eriti populaarne jääalune püük – niipea kui järved ja jõed on kattunud piisavalt paksu jääkihiga, nii kohe lähevad kirglikud kalamehed, vaatamata talvetuulele ja pakasele, nautima oma lemmikharrastust.
Läti vetes leidub rohkem kui 100 erinevat liiki kala ja ükski neist ei ole mürgine või tervisele ohtlik. Kalastajate lemmikud on haug, ahven, forell, säga, karpkala, linask, ahven, vimb, särg, latikas ja teised kalad, populaarne on ka lõhe ja meriforelli püük spinninguga. Aga suurim kala, mis Läti vetest püütud, on säga. 84,7 kg kaaluv ja 242 cm pikk hiiglane püüti 2010. aasta mais Daugava Aizkraukle HEJ lähedalt.
Tasub teada, et selleks, et Lätis kalastada, tuleb osta kalastajakaart. Harrastuskalastajate kaarte on võimalik osta kõikidest spetsialiseerunud kala- ja jahimeeste kauplustest, samuti postkontoritest, praegu maksavad nad 3 latti (kolm kuud) ja 10 latti (terve aasta). Kalastades peab kaasas olema kalastajakaart, samuti isikut tõendav dokument. Pange tähele, et kalapüügikorda Lätis reguleerivad kalastustegevuse eeskirjad.
Hea on teada, et Lätis on riiklikud veekogud, kus saab kalastada ilma piiranguteta, kuid on ka eraveekogud, kus kalapüügiks on vajalik omaniku luba. Samuti on mõni jõelõik ja järv, kus võib kalastada eriloaga. Veel on Lätis paljudele kalaliikidele kehtestatud säästev püügikord kudemise ajal ja on ka teisi kalastamiskeelde ning kalavarude kaitse poliitikaid. Võimaluste kohta kalastada konkreetses veekogus leiate parimat teavet kohalikest omavalitsustest või turismiinfokeskustest. Kivi kotti!
