A+
Beta

Kirikud Riias

Riia vanalinna kirikutornid on üks ilusamaid Riia sümboleid. Riia kesklinnas kõrguvad üksteise kõrval iidsed pühakojad, mis on sajandeid kuulunud katoliiklaste ja protestantide kogudustele. Ka õigeusu ja vanausuliste katedraalide ning kabelite kuldsed „sibulad” on Riia lahutamatu osa, nii nagu sünagoog Peitava tänaval, mis on üks pealinna juugendstiili arhitektuuripärlitest.

Riias on oma kirikud ka baptistidel, metodistidel, seitsmenda päeva adventistidel, uus-apostellikel ja teistel kogudustel. Üks uuemaid pühamuid Riias on Armeenia Apostliku Kiriku koguduse kirikud Kojusalase tänaval.

Riia Toomkirik

Riia kõige vanemate ja Daugava kaldale kõige lähemal asuvate kirikute – Toomkiriku, Püha Peetri kiriku, Püha Jaani (Johannese) kiriku, Püha Jakobi kiriku – torni tippu ei kaunista rist, vaid kukk. Vastavalt kristlikule traditsioonile kaitseb kukk valvsalt kurja eest ja tema hommikulaul suudab hirmutada kurja. Kukkedel torni tipus oli ka praktiline rakendus – see on tuulelipp, mis määras Riia kui sadamalinna, kus peatusid paljud purjetajad, elurütmi.
Riia kõige tähtsam kirik on Riia Toomkatedraal. See on Läti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskopi katedraal ja üks parimaid kontserdisaale maailmas. Toomkatedraali nurgakivi pandi pidulikul tseremoonial piiskop Alberti juhtimisel 1211. aasta 25. juulil.
Iga kord ümberehitamisel on Toomkirik muutnud oma välimust, kuid kombinatsioonid eri stiilidest ei ole mõjutanud kiriku monumentaalsust. Märkimisväärsed on puittoolid, mille küljepaneelide sisemisi tasapindu kaunistavad sisselõiked, samuti rohkem kui viiskümmend hauaplaati ja mälestist, samuti Balti pärl – Riia Toomkatedraali põhja sissepääsu Paradiisi portaal (Paradīzes portāls) Maarja kroonimise kujutisega. Pöörake tähelepanu vitraažidele, mis on gooti stiilis aknaavadesse paigaldatud alles 19. sajandi lõpus, kui Ajaloo ja Antiigi Liidu uurijate Toomkiriku ehitusdivisjon 1885. aastal alustas Riia Toomkatedraali taastamistöid.

Riia Toomkirik on saavutanud ülemaailmse kuulsuse 1883.–1884. aastal ettevõtte E.F.Walcker & Co ehitatud oreliga, mida peetakse üheks kõige väärtuslikumaks ajalooliseks oreliks maailmas. Riia Toomkiriku orelil on 124 registrit, 4 manuaali ja pedaal, 6718 erineva suurusega ja eri materjalidest toru. Oreli pühitsemise teose „Nun danket alle Gott” kirjutas Ferenc Liszt.

Püha Peetri kirik

Kõrgeim vanalinna torn kuulub 1209. aastal ehitatud Püha Peetri kirikule. See oli kuni Teise maailmasõjani kõrgeim puitehitis Euroopas (120,7 m). Püha Peetri kiriku torni on tabanud välk kuus korda! Viimast korda hävitati muljetavaldav torn Teise maailmasõja alguses, 29. juunil 1941 – just Püha Peetri päeval.

Nüüdne Püha Peetri kiriku torn on valmistatud metallist, see on 123,25 m kõrge, sisseehitatud liftiga, mis viib külastajad 72 m kõrgusele vaateplatvormile. Tornis on kell, mis traditsiooniliselt on mitte ainult tunnilööja, vaid viis korda päevas alustab täistunnil läti rahvalaulu „Rīga dimd” meloodiat.

Eriline lugu on Peetri kiriku kukega. Esimene kukk „lendas” kiriku torni 1491. aastal. Praegune on seitsmes Püha Peetri kiriku kukk, mis alates 1970. aasta 21. augustist tornis tuule suunda näitab – 158 kilogrammi raske, nokast sabani 210 cm pikk ja harjast kõhualuseni 153 cm pikk. Kuke konstruktsioon on vasest, mis on kaetud 0,07 mm paksuste kuldplaatidega.

Püha Jakobi kirik

Püha Jakobi (Jēkabi) katoliku katedraali, mis asub Läti parlamendihoone kõrval, ehitamist alustati varajases gooti stiilis umbes 1225. aastal. Tõsi, ebalevad ajaloolased väidavad, et esimene puitehitis oli sellele kohale ehitatud Turaida liivlaste juhi Kaupo korraldusel juba 1203. aastal. Kaupo olevat kinkinud Püha Gregoriuse ümber kirjutatud pühakirjad, samuti raha kirikuhoone ehitamiseks. Kahjuks 1215. aastal põles see Riia suures tulekahjus maha.

1225. aastal on Püha Jakobi kirikut esmakordselt dokumentides mainitud, kuid täpne kiriku ehitusaasta ei ole teada. Samuti ei ole teada meistrid, kes kiriku ehitasid. Sellel suhteliselt tagasihoidlikul kirikul on muljetavaldavalt kõrge torn, millel on teistest paremini säilinud Riia keskaegsete kirikute tornide iseloomulik püramiidjas kuju. Esialgu palvetasid siin orduvennad, siis katoliku kogudus ja tsistertslaste kloostri nunnad (rahva seas tuntud laulvate neitsite kloostrina), kuid 1522. aastal Püha Jakobi kirikus ja Püha Peetri kirikus peetud jutlused algatasid reformatsiooni Riias.

Rootsi kuningas Gustav II Adolf muutis pühamu Rootsi garnisoni luteri kirikuks, kuid pärast 1710. aastat sai Jakobi kirik Vene krooni kirikuks. 1736. aasta septembris jutlustas Jakobi kirikus vendade koguduse ehk hernhuutlaste liikumise rajaja krahv Nikolaus Ludwig von Zinzendorf. Praegu on Püha Jakobi kirik Rooma katoliku kiriku peapiiskopi katedraal.

Sünagoogid ja katedraalid

Peitava tänavas asub Riia sünagoog. See oli üks neljast Riia sünagoogist, mida sakslased 1941. aasta 4. juulil maha ei põletanud. Hoone on ehitatud 1905. aastal juugendstiilis, dekoratsioonides kasutati Vana-Egiptuse teemat. Sõja ajal asus sünagoogis ladu, kuid idasein, kus oli kapp Toora rullidega, olevat olnud kaetud, seetõttu on rullid imekombel säilinud. Brīvībase tänava alguses Esplanaadil asub õigeusu Kristuse Sünni Katedraal, mis ehitati ajavahemikul 1876 kuni 1884. Alates 1964. aastast kuni 1990. aastani asus selles hoones Teaduste Maja (House of Knowledge) ja planetaarium, samuti üks populaarsemaid selle aja kohvikuid Dieva auss (Jumala Kõrv), kus võis alati kohata kunstnikke, muusikuid, luuletajaid ja teisi „valesti mõtlejaid”.

Üks huvitavamaid Riia sakraalturismi objekte on valge pikk hoone – Riia Grebenščikovi (Grebenshchikov) vanausuliste palvemaja Maskava tänaval. Selle kuldset kuplit võib näha Riia kesklinnale Pārdaugava poolt üle Sala silla lähenedes. Hoone „ideoloogilised alused” pandi 1760. aastal kui varjualusele, mis sajandite jooksul toimunud ümberkujundustes on omandanud bütsantsi tunnusjooni, 1905.–1906. aastal ehitatud graatsiline kellatorn kullatud „sibulaga” annab hoonele juugendstiilis välimuse.

Grebenščikovi õigeusu kogudus on maailma suurim, selle koosseisu kuulub jätkuvalt umbes 20 000 inimest, kes Jumalat teenides järgivad ikka vanu traditsioone ja laulavad vanu laule. Palvemajale kuulub rikkalik 15.–19. sajandi ikoonide, raamatute ja käsikirjade kogu.