Sa oled siin

Kuldīga

Kuldīga on Kurzeme, Lääne-Läti piirkonna pärl. Kuldīgale iseloomulik arhitektuur, Venta jõgi kõige laiema joaga Euroopas ja vana tellistest sild üle selle loob erilise atmosfääri. Kuldīga tunnistati EDENi sihtkohaks 2007. aastal.

Kuldīga on vana ja arhitektuuriliselt unikaalne linn. Linna eestkostjaks peetakse Püha Katariinat, seetõttu on linna kirik nimetatud Püha Katariina järgi. Kiriku vundament rajati juba 1252. aastal, kuid hiljem ehitati kirik ümber barokkstiilis hooneks puust altarinikerdistega. Selles kirikus on omal ajal ristitud Kurzeme hertsogiriigi üks edukamaid valitsejad hertsog Jacob. Samas kirikus ta hiljem ka abiellus Brandenburgi printsessi Louise Charlottega.

Linna Raekoda on ehitatud 17. sajandil. Linnaväljak on algusest peale olnud koht, kus kogunesid Kuldīga elanikud.

Traditsioonid on säilinud, ka nüüd on linna pulss kõige paremini tunda linnaväljakul, kus toimuvad käsitööliste tööde näitused, rahvakalendri pühade tähistamised ja muud üritused. Kuldīgas näete vanimat puitehitist Kurzeme piirkonnas, see ehitati 1670. aastal ja asub linnaväljaku lähedal.

Kuldīga vanalinna keskuses voolab Alekšupīte. Tema juga on 4,5 meetrit kõrge ja see on kõrgeim juga Lätis. 17. sajandil käivitas see esimese paberivabriku Kurzemes. Alekšupītes toimub igal aastal jooksuvõistlus, kus osalejad läbivad distantsi otse piki jõge.

Alekšupīte vool on väga omapärane, jättes mulje, et see justkui voolab läbi Kuldīga vanalinna majaseinte. Vanalinn on unikaalne, see ehitati kunagi Kuldīga lossi eeslinnaks ja on ainus selline ansambel, mis Balti riikides on 17.–18. sajandist säilinud.

Kuldīga uhkus on Venta, kõige laiem juga Euroopas – 240 meetrit lai. Kevadel saab joa kohal vaadata kalade lendamise näidisesinemist, seetõttu oli Kuldīga kunagi tuntud kui koht, kus „lõhet püüti õhust”.

Venta joa lähedal asub kuulus 1874. aastal ehitatud Kuldīga tellistest sild – üks pikimaid omalaadsetest sildadest Euroopas. Sild ehitati vastavalt selle aja tee-ehituse standarditele – et üle selle võiks kõrvuti sõita kaks tõlda. Traditsiooniks on muutunud alasti jooks üle silla, mis toimub igal aastal jaanipäeva ööl.

Viimati uuendatud: 
24.11.2014