A+
Beta

Läti ja lätlased maailmas

Läti inimesed on teadmistejanulised, loovad ja andekad. Paljud neist on saavutanud ülemaailmse edu ja Läti on nende üle väga uhke.

Kogu maailmas tuntakse hästi silmapaistvaid Läti lauljaid, näiteks tenor Aleksandr Antonenkot, kes Läti Rahvusooperis debüteeris 13 aastat tagasi Iberto rolliga Händeli „Alcinas”, kuid nüüd laulab maailma suurimatel lavadel – Londoni Coventgardenis, Oslo Kuninglikus Ooperis, Genfis, Dresdenis, Düsseldorfis ja New Yorgi Metropolitan Operas.

  • Läti Rahvusooperi näidend
  • Gidons Krēmers, Kremerata Baltica

Maailmakuulsad muusikud

Omakorda metsosoprani Elina Garanča kehastatud Carmeni New Yorgi Metropolitan Operas kuulutasid klassikalise muusika eksperdid „kõige veenvamaks Carmeniks üle hulga aja”! See suurepärane laulja on 34-aastasena läbi elanud ilusamaid rolle Euroopa suurimatel lavadel, andnud kontserte koos kuulsate orkestritega ja salvestanud mitu muusikaalbumit.
Maailmakuulus ooperilaulja on Inese Galante, kelle album „Debut” on saanud kuld- ja plaatinaplaate Hollandis. BBC tunnustas Inese Galante „Arietta” parimaks albumiks klassikalise muusika nominatsioonis (2000). Galante „Tatjana kirja stseeni” nimetavad kriitikud kõige paremaks viimase 20 aasta jooksul.

Maailm on näha saanud silmapaistvaid muusikuid – viiuldajat ja dirigenti Gidons Krēmersit, maailmakuulsa kammerorkestri „Kremerata Baltica” asutajat ja kunstilist juhti, igal aastal annab orkester üle 60 kontserdi üle kogu maailma, ja väga kuulsat dirigenti Mariss Jansonsi, helilooja Pēteris Vasksi, samuti noort ja väga andekat pianisti, 1. koha võitjat maailmamainega klaverikonkursil Vestards Shimkust, paljude rahvusvaheliselt tunnustatud konkursside võitjat viiuldajat Baiba Skridet, Euroopas hinnatud lavastajat Alvis Hermanist, kelle provotseeritud inimese sisemaailma avastamine on üllatanud vaatajaid Moskvas, Austrias, ka Saksamaal ja Prantsusmaal.

Helilooja maestro Raimonds Paulsi laule lauldakse mitte ainult Lätis ja endises Nõukogude Liidus, vaid ka Skandinaavias, Saksamaal ja isegi Jaapanis ja Hiinas! Endises Nõukogude Liidus tuntakse ka suurepäraseid Läti näitlejaid, Läti draamakuningannat, legendaarset näitlejannat Vija Artmanet (1929–2008), kes on Daile teatris mänginud kõige olulisemad ja ilusamad 20. sajandi rollid, ja teisi.

Sportlased

Ei saa mainimata jätta Läti sportlaste tulemusi. Kuurortlinna Jūrmala elanik kergejõustiklane Jelena Prokopčuka on üks väheseid naisi maailmas, kes kaks aastat järjest on suutnud võita maineka New Yorgi maratoni (2005. ja 2006. aastal).

Ernests Gulbis on 2010. aastal võitnud Roger Federeri, tungides maailma tenniseeliiti. Lätis vaimustatakse eriti jäähokist. Seetõttu võeti rõõmuga vastu uudis, et väravavaht Arturs Irbe on 2010. aastal vastu võetud NHLi Kuulsuse halli (Hall of Fame). Sandis Ozoliņš on aga võitnud Stanley karika, kuid nüüd mängib jäähokit Riias, kus ta on loonud golfiväljaku „Ozo Golf Club”.

Tõstja Viktors Ščerbatihs on Euroopa ja maailmameister, olümpiamedalist, samas ka seimi liige.

Lätile on olümpiamedaleid toonud odaviskajad Jānis Lūsis, Inese Jaunzeme, Dainis Kūla, Vadims Vasiļevskis ja Ainars Kovals, korvpallurid Igors Miglinieks ja Gundars Vētra, 2008. aasta Pekingi olümpiamängude BMX-jalgrattur Māris Štrombergs teenis olümpiakulla (Valmiera lähedal on BMX-rada, kus on treeninud esimene olümpiavõitja BMX-spordis), kuid 2010. aastal Vancouveri taliolümpiamängudel riputati hõbemedal kaela skeletonist Mārtiņš Dukursile ja kelgusõitjatest vendadele Juris ja Andris Sičile.

Läti kuulsad inimesed

Lätist pärinevad ka inimesed, kelle nimed on kantud kuldtähtedega mitte ainult Läti, vaid ka maailma ajalukku. Ja nende elu on otseselt seotud Lätiga. Siin on mõned neist.

  • Kaasaegse kino pioneeriks peetakse filmitegijat Sergei Eisensteini (1898–1948). Ta on riialane, maailma šokeerinud filmi „Soomuslaev Potjomkin” (1925) autor.
  • Üks 20. sajandi tuntumaid filosoofe maailmas, silmapaistev poliitiline teoreetik, mõjukas filosoofilise liberalismi kaitsja ja ideeloolane Isaiah Berlin (1909–1997) on sündis Riias, juugendstiili ilusamaid näiteid täis Alberta tänaval. Tema kuulus essee „Kaks vabadust” („Two Concepts of Liberty”) mõjutas oluliselt liberaalse filosoofiasuuna arendamist;
  • Ameerika balletitäht Mihhail Barišņikov (1948) sündis Riias ja esimesed sammud kunsti vallas astus Riias. 1974. aastal otsustas külalisetenduste ajal Kanadas Leningradi Kirovi-nimelise Ooperi- ja Balletiteatri tantsija Barišņikov jääda Kanadasse.
  • Maailmatuntud kunstniku Mark Rothko (1903–1970) juuri tuleb otsida suuruselt teisest Läti linnast Daugavpilsist. Seal tegutseb praegu Mark Rothko Kunsti- ja Infokeskus, mis on muutunud kunstimekaks mitte ainult Baltikumi, vaid ka Euroopa kontekstis.
  • Tuntud saksa helilooja Richard Wagner (1813–1883) veetis Riias peaaegu kaks aastat oma elust (1837.–1839. aasta). Legend räägib, et sünges meeleolus kohe Riiast ära sõites tekkis Wagneril laeval Läänemere lainetel kiikudes inspiratsioon ooperiks „Lendav hollandlane”.
  • Saksa filosoof valgustaja, folklorist ja kirjanik Johann Gottfried Herder.