A+
Beta

Läti lossid ja mõisad

Läti pole olnud võimas kuningriik, kuid me saame kiidelda iidsete kindlustega, uhkete lossidega, lummavate mõisatega. Üllataval kombel on Lätis säilinud sadu selliseid vanade aegade tunnistajaid, igaühel oma ajalugu, oma eriline lugu, põnev arhitektuur ja ainulaadsus. Igas Läti vallas ja linnas on kui mitte korralik keskaegne rüütliloss või lossivaremed, siis vähemalt üks rohkem või vähem peen mõisahoone, mis on oluline kultuuri- ja ajaloopärand.

  • Cesvaine loss
  • Rundāle loss
  • Jelgava loss
  • Photo: Dainis Bruģis

Esimesed Läti lossid ehitasid vanad Balti rahvad – järskudele lossimägedele ehitasid kuralased, semgalid, latgalid ja liivlased juba rohkem kui 1000 aastat tagasi puidust losse, et kaitsta elanikke vaenlaste eest. Suuremalt jaolt hävisid need kõik 11.–14. sajandil, mil Läti territooriumi vallutasid ristisõdijad ja Lätis kerkisid esimesed saksa aadlike ja piiskoppide kivilossid.

Paljud neist on ehitatud 13.–16. sajandil, kannatada saanud mitmetes sõdades ja juba ammu muutunud võimsateks varemeteks, kuid mõned, vaatamata ajahambale, üllatavad isegi nüüd oma hiilguse ja kiviseinte võimsusega. Näiteks Turaida loss, mille punased seinad kõrguvad üle maalilise Gauja (Koiva) ürgorgu, või Bauska loss, mis on praeguseks osaliselt taastatud, või renoveeritud Ventspilsi loss. Samuti Läti kõige tähtsam loss, Riia loss, on seni säilitanud palju oma 1515. aasta vormist ja on nüüd Läti presidendi residents.

Igal lossil on oma lugu, see on sageli täis tragöödiat. Näiteks Cēsise keskaegne loss. Kui 1577. aastal Liivi sõja ajal ümbritses lossi Vene tsaari Ivan Julma sõjavägi, otsustasid cēsislased, teades Ivan Julma halastamatust, mitte alistuda ja olid pärast viis päeva ja ööd kestnud tulistamist valmis surma minema. Kolmsada suuremeelset meest, naist, neidu kogunesid lossi saali ja asetasid selle alla neli püssirohupulbri tünni. Kõik palusid Jumalat, täitsid sakramenti, lohutasid üksteist ja siis õhkisid end. Kuid isegi nüüd on nähtavad paksud Cēsise lossi seinad ja tornid, mis on alles jäänud pärast plahvatust.

Pärast raske keskaja üleelamist kerkisid Lätis nagu seened pärast vihma kohalike mõisnike elamud, mõisnikud püüdsid trumbata üksteist üle rikkuse ja toredusega, ehitades uhked mõisad, mis olid rohkem nagu lossid. Kuigi päris losse ehitasid Kurzeme hertsogid. Näiteks Vene õukonna arhitekti Francesco Bartolomeo Rastrelli projekteeritud Rundale loss, Euroopa baroki ja rokokoo pärl, võlub kuni tänase päevani oma luksusega. 17. sajandil toimusid siin peened ballid, see oli Kuramaa hertsogi Ernst Johann Bironi loss, kuid tänapäeval võib taastatud Valges saalis oma esimest pulmavalssi tantsida noorpaar.
Säilitanud või iidse hiilguse on tagasi saanud ka paljud mõisad. Oli aeg, mil need olid kihelkonnakeskused, kus kulges kogu majandus- ja kultuurielu.

Diklļi mõisas sai alguse Läti teater, kus 1818. aastal lavastasid talumehed ja esitasid aidas Friedrich Schilleri näidendi „Röövlid”. Aga tänapäeval on restaureeritud mõisahooned maitsekas koht, kust alustada Lätimaa avastamist. Lossides ja mõisates on võimalik hellitada ennast massaažiga või spaas. Võimalik on kalapüük vanades parunite tiikides, tõeliselt aristokraatlikud söömaajad kõrtsides, veini nautimine iidsete veinikeldrite võlvide all, väljasõidud hobuvankriga või talvel saaniga lumetuisus. Et saada täielikku muljet Läti lossidest ja mõisatest, vaatamisvõimalustest, lugege järgnevaid osi.