A+
Beta

Läti teatrid

Lätlased armastavad teatrit. Mitte ainult pealtvaataja rollis, vaid ka ise mängida – kui mitte rahvateatris, mis tegutseb igas suuremas keskuses, siis osaletakse vähemalt töökollektiivi spordimängudes või jõululavastuses. Kuid „päris teatri”etendus on lätlasele pidu, ning populaarsed näitlejad on kangelased nr 1, kelle tegevustele laval ning väljaspool seda on põnev kaasa elada.

Sõnal „lavastaja”on lätlase teadvuses eriline tähtsus – teatrijuhi arvamus oli rahva silmis rohkem väärt riigijuhi seisukohast. See teatritraditsioon, kus nii oluline roll on antud lavastaja isiksusele, on juurdunud nn Vene koolist ja on endiselt aktuaalne. Omakorda sakslastelt on Läti teater laenatud armastuse muusikaetenduste vastu, kus on lõbusad arusaamatused, armupiinad, inimeste väljanaermine ja õpetlik osa, rahvalaul ja õnnelik lõpp.

Euroopa kultuurilukku on Läti teater kirjutatud luuletaja Aspāzija nimega – näidendid „Zaudētās tiesības” („Kaotatud õigused”) ja „Vaidelote” on ühed esimesed naiste õigusi ja vaba tahe avaldusi käsitlevad näidendid, ka see tõik ise, et naise kirjutatud näidend võib olla väga edukas, on oma aja fenomen. Täna on Läti uhke Riia Uue Teatri üle, mis on paljude mainekate Euroopa teatrifestivalide võitja, samuti selle kunstilise juhi lavastaja Alvis Hermanise üle. Tema lavastatud näidendid muutuvad alati kultuurisündmuseks, saades vastukaja mitte ainult kodumaalt, kus teatritrupi etenduste piletid lunastatakse välgukiirusel, vaid ka Euroopast. Alvis Hermanis sai Moskvas Rahvaste Teatris lavastatud „Šukšini lugude”eest Venemaa kõrgeima auhinna teatrikunstis, Kuldse Maski. Ta osaleb mitmetes rahvusvahelistes teatriprojektides välismaal, näiteks Viinis lavastab Zürichis edu võitnud näidendi „Dēli”(„Pojad”). Alvis Hermanise ja Riia Uue Teatri edu peitub üldinimlikus, jälgimisest ja meelelisusest inspireeritud dramaturgilises meetodis, kus näitleja osavalt õpitud kehakeel on paremini mõistetav kui sõnad.

Omakorda Riia Mihhail Tšehhovi nimeline Vene Teater avas 2010. aastal oma 128. hooaja just renoveeritud ajaloolises hoones, mis on nüüd tunnustatud kui kõige moodsam teater Põhja-Euroopas. Riia vene teater on vanim kutseline teatritrupp väljaspool Venemaa piire. Riialaste kõrgetasemelisi lavastusi on ovatsioonidega hinnanud palju kogenud Moskva ja ka teiste Venemaa linnade publik, tunnistades, et neid võlub Balti sarm.

Lätis on suhteliselt palju professionaalseid teatritruppe ja teatrid kindla repertuaari ja andekate näitlejate kollektiiviga ei ole ainult pealinnas, vaid ka kolmes suurimas linnas – Daugavpilsis (on olemas ka vene trupp), Liepājas ja Valmieras. Huvitav, et just välised draamateatri uuslavastused ja näitlejad on kõige sagedasemad pretendendid kõrgeima Läti rahvusliku teatrikunsti hinnangu „Spēlmaņu nakts”(„Kunstnike öö”) auhinnale.

Tasub teada, et sügis algab Lätis mitte ainult teatrite uue hooaja avamisetendustega, vaid ka Rahvusvahelise uue teatri festivaliga „Homo Novus”, mis üllatab vaatajaid ja valdkonna spetsialiste traditsiooniliselt uue teatrikäsitusega ja võimalike arengusuundadega.