Sa oled siin

Vanad tavad ja uskumused

Lätis hoitakse vanu tavasid ja uskumusi au sees, iga-aastased pühad on just kui elukultuuri koostisosa, seetõttu ei ela need tavad ja traditsioonid ainult muuseumiseinte vahel. Neid on võimalik nautida ka turistidel, kes soovivad kogeda ja nautida ebatavalist ning on valmis kaasa lööma.

Lätis on ikka veel au sees vanad traditsioonid, seetõttu tähistatakse siin laialdaselt vanu iga-aastaseid pühi. Lätlaste traditsioone on kõige parem nautida Läti Etnograafilises Vabaõhumuuseumis Riias. Millised siis need pühad on? Kõige ulatuslikumad traditsioonilised pühad, mida Lätis tähistatakse, on Līgo ehk jaanipäev. Suveööl ei tohi magada, muidu tuleb uni kogu suve: seda uskumust hoitakse Lätis au sees ja suve lühim öö veedetakse jaanitule juures lauldes, õlut juues ja jaanijuustu süües.

Suvine pööripäev

Jaaniööl pidid õhus nõiad lendama, seetõttu peaks oma talu kaitsma, pistes pihlakaoksad ümber talu.

Suurt ilmutust võib kogeda, leides sõnajalaõie – see puhkeb ainult hetkeks õide aasta lühimal ööl. Kuid koidikul, hommikukastes end alasti pestes võib tervist saada. On veel palju vanu jaanirituaale, mida saab nautida, tähistades neid pühi folkloristide või jumapidajatega, näiteks Turaidas Jāņu mäel.

Vastlapäev ja talvine pööripäev

Hilistalvel tähistatakse vastlapäeva. Need on laulud, hooplemine, saanisõidud, samuti korralik söök seapeast ja komejant. Omakorda ühine kiidulaulmine (častuškad), pannkookide küpsetamine ja õlgedest nuku põletamine on slaavlaste maslenitsa traditsioonid, mis on eriti täiuslikud Daugavpilsis.

Jõulude ajal, aasta lühimal päeval, 22. detsembril saab maskeeritud karnevalirongkäigus ja puupalgi vedamisega lustida mitte ainult vabaõhumuuseumis, vaid ka vanalinnas. Aastaid juba läheb peaaegu tuhat Riia elanikku ja Riia külalist pikkade köite külge kinnitatud puupalkidega ümber vanalinna, et seejärel need põletada ning tantsida folklooriansamblite muusika saatel. Huvitav, et selle rongkäiguga ühinevad omakeelsete lauludega ka Läti venelaste ja liivlaste folklooriansamblid.

Lihavõtted ehk ülestõusmispüha

Ka lihavõttepühade kristlikud traditsioonid on põimunud paganlikega. On inimesi, kes ülestõusmispühade hommikul lähevad kirikusse, kuid see ei häiri üldse korralikult kiigel kiikumist, et suvel sääsed ei piinaks, veeretada värvitud mune või liivlaste iidsete traditsioonide kohaselt lauludega liikuda mere äärde linde ajama. Paljud läti lapsed usuvad, et värvitud munad toob öösel pühadejänku ja peidab kas aeda või mujale kodus.

Jumalapooldamine

Kõige enam ennekristlikke traditsioone seavad ausse jumalapooldajad – jumalapooldamine on Läti etniline religioon. Folkloristid ja jumalapooldajad püüavad taastada selle vanade lätlaste arusaama jumalast, mis erinevalt kristlikust õppest ei põhine hirmul jumala karistuse ees, vaid tajub jumalat armastava, kõiketäitva väena, mis võib eksisteerida kas ilusa lillena või materialiseeruda vana mehena, kes tuleb inimeste juurde kontrollima nende tegelikku lahkust. Lätis on elusad iidsed teadmised pühapaikadest ja maa-alustest vooludest, mille kaudu voolab paremini mitte ainult heli, vaid ka heade mõtete energia.

Iidsed kasesalud, üksikud puud, ojad, kivikuhilad, mäed ja orud – kõik need on iidsed pühapaigad, mis, nagu räägitakse, sisaldavad erilist energiat. Väga huvitavad vanad pühapaigad on Sunākstes, kuid tugevaimaks peetakse Pokaiņi pühapaika. See on unikaalne koht maailmas, arvavad pühapaikade teadlased. Seitsmekümnendate aastate algul nii USA Kosmosekeskuses (NASA) kui NSVLi Kosmiliste Uuringute Keskuses hinnati fotosid, kus oli jäädvustatud mikrolainete kiirgused. Neil võis näha sügavaid ringikujulisi struktuure. Kõige muljetavaldavam neist, 340 km läbimõõduga ümbritseb peaaegu kogu Läti territooriumi, selle keskus on ümber Pokaiņi. Sellesse salapärasesse ja erinevate lugudega põimitud kohta, metsa Dobele lähedal sõidab viimastel aastatel palju reisijaid.

Rahvameditsiin

Huvitav on, et Lätis on tugevasti juurdunud ka vanade ravitsejate tarkused, koos kaasaegse meditsiiniga eksisteerib ka muistne lätlaste ravi. Erinevad taimeteed, ravimtaimed ja leotised, viibimine tugeva energiaga kohtades, erilised loitsud ja võlusõnad – see kõik pärineb ravitsejatelt ja neid teadmisi kasutatakse ikka veel.

Eriline aukoht lätlaste rahvameditsiinis oli etendada saunal. Isegi praegu ei ole puudust maasaunadest, kus teadlike saunameeste/saunanaiste juhtimisel võib parandada tervist vanade meetoditega. Vanu lätlaste saunu nimetati mustadeks saunadeks või suitsusaunadeks. See on üks vanimaid saunatüüpidest. Et kivid korralikult soojeneksid, tuleb sauna kütta vähemalt kuus tundi. Siis kui on saavutatud vajalik leili temperatuur, lastakse suits välja akna kaudu, ent saun jätkab soojenemist tules kuumenenud kividest.

Iidse tervendamisega tegeleb ka folkloorirühm Trokšņu iela. Nad mitte ainult ei laula, mängi ega tee kaasa mängudes, ei tegele ainult traditsioonilise käsitööga, vööde ja sukapaelte kudumisega, ketramisega ketrusvärtnal, võrkude ja palkide tegemisega, vaid ka ravivad ravimtaimedega vastavalt muistsetele meetoditele. Seda ja muid folklooriansambleid on võimalik kohata ja endal kaasa lüüa vanades traditsioonides ning tavades folkloorikontsertidel ja -festivalidel, mis on laialt levinud kogu Lätis.

Viimati uuendatud: 
11.07.2014