A+
Beta

Võimalus osaleda

Läti ei ole ainult nauding silmade kaudu, vaid siin on ka võimalus ise osaleda ja nautida multikultuurseid vanu traditsioone ja ametite kokteili. Huvitute, kuidas sepp pannalt sepistab? Kas meeldib, kui inimesed pidutsevad jaanipäeval? Kas tahate olla keskaegse rüütli nahas? Soovite küpsetada oma kätega leiba või proovida iidsete tantsude samme? Laske käia!

  • Töötamine pottsepa töökojas, Ventspils käsitöömaja
  • Ventspilsi mereäärne vabaõhumuuseum, käsitöötegijate päev
  • Ludza kunstkäsitööliste päev
  • Latgale kunsti- ja kunstkäsitööliste keskuse tööd
  • Ventspilsi käsitöötegijate maja, Ventspils
  • Leivamuuseum – jahu jahvatamine Aglonas

Kui teil on õnnestunud külastada Lätit laulu- ja tantsupeo ajal, kus osaleb umbes 80 000 esinejat, või külastada Läti vabaõhumuuseumi juuni esimesel nädalavahetusel, kui sinna iga-aastasele laadale sõidab kokku tuhandeid parimaid Lätimaa käsitöömeistreid, siis on võimsad ja unustamatud muljed tagatud. Kuid need ei ole ainsad üritused, mida saab jälgida mitte ainult kõrvalt, vaid ka aktiivselt ise kaasa lüüa, ise omal nahal nautida pidu, traditsioone ja muistseid ameteid. See kõik on võimalik folk- ja tantsupidudel, linnapidustustel, Läti Etnograafilise Vabaõhumuuseumi temaatilistel üritustel ja muidugi traditsioonilistel pidustustel – jaanipäeval, vastlapäeval, ülestõusmispühade ja Jõulude ajal –, mil paljudes kohtades toimuvad huvitavad sündmused, laadad ja käsitöö esitlemine.

Kalurite päev

Igal aastal juulikuu teisel laupäeval toimub Läti rannikukülades ja -linnades mere- ehk kalurite päev. Siis saab osaleda kalurisaapa viskamise võistlustel, minna lõbusõidureisile merele ja süüa maitsvat kala, tantsida ja olla tunnistaja, kuidas merest astub välja selle valitseja ise – Neptun. Teistes linnades toimuvad igal aastal traditsioonilised linnafestivalid. Ka seal on palju erinevaid tegevusi, milles saab kindlasti ka ise osaleda.

Keskajafestivalid

Lätis toimuvad ka mitmed keskajafestivalid. Näiteks Liivimaa festival „Wendene 1378” Cēsises, mis eriti silmatorkav on külaliste interaktiivse kaasamise tõttu Liivimaa keskaja ajalooga seotud tegevustesse. Festivali külastajad saavad saata kirju keskajast, Cēsise kuulsa kivisepa Matias Jansonsi juhendamisel õppida sepistama kuule kiviheitemasina jaoks, tundma õppida keskaegse lossiteenija tööoskusi, riietuda keskaja raudrüüsse ja muidugi osaleda erinevates füüsilistes tegevustes – rüütlite võitlusel, vibulaskmisvõistlusel ja lahingumängudes.

Keskaegseid võitlusi saab jälgida ka festivalil „Baltijas saule” („Balti Päike”), mis toimub Riias Zaķusalas. Seal on kõik võimalik, alates etnorokist kuni Päikeselahingu taastamiseni ja mõõgavõitluseni, samuti vanade kostüümide tegemise ja proovimiseni.

Palju huvitavaid seiklusi ligi 1000 aasta vanuse mineviku vaimus pakub osalemine semgalite festivalil, mis toimub igal aastal augusti teisel laupäeval Tērvetes, kus Tērvete lossimäel 800 aastat tagasi kõrgus üks võimsamaid linnuseid Balti regioonis. Sellel festivalil toimuvad kontserdid, iidsete tantsude õppimine, käsitöö ja muistsete võitluste ning lahingute demonstratsioonid.

Omad pühad on mitte ainult semgalitel, vaid ka liivlastel, väikesel soome-ugri rahvarühmal. Liivi pühadel Mazirbes võib kuulda seda peaaegu välja surnud keelt, näha värvikaid kostüüme, meenutada vanu liivlaste traditsioone. Omakorda Läti teisel poolel – Latgales – kõlavad täiesti erinevad laulud ja keel latgalite piirkonna pühade ajal.

Laulu- ja tantsupidu

Unikaalne nädal aega kestev festival on Läti laulu- ja tantsupidu, kui Riias iga nelja aasta tagant kogunevad tuhanded isetegevuskollektiivid, kunstkäsitöölised ja folklooriansamblid üle kogu Läti. Selle festivali ajal toimub vähemusrahvaste festival „Latvijas vainags” („Läti kroon“), kus oma rahvale omaseid traditsioone, kostüüme, laule ja tantse näitavad erinevate Lätis elavate rahvaste kollektiivid – umbes 15 etnilise kogukonna kollektiivid. Lähim Läti üldlaulupidu toimub 2012. aastal, kuid 2010. aastal toimus laste laulu- ja tantsupidu peaaegu sama mitmekesise programmiga.

Muistsed traditsioonid

Lätis on ikka veel au sees vanad traditsioonid, seetõttu tähistatakse nii laialdaselt vanu iga-aastaseid pühi. Lihavõtted, jaanipäev või Līgo (suvine pööripäev), mardipäev, jõulud, vastlad ... Nendel päevadel kogu Lätis, eriti aga etnograafilises vabaõhumuuseumis Riias toimuvad just nendele pühadele pühendatud üritused. Ei ole unustatud ka teiste rahvaste traditsioone. Näiteks detsembri lõpus tähistavad Läti juudid oma püha hanukkat, kuid traditsioonilised talve maskiparaadid lõppevad veebruari esimesel poolel vastlapäeval või vastslaavis, mida Läti venelased tähistavad kui maslenitsat, leedulased aga kui užgaveeni.

Aga need ei ole ainsad sündmused ja kohad, kus seda kõike nautida. Pea iga külalistemaja ja maaturismi talukoha omanik pakub võimalust osaleda loomingulistes tegevustes. Kes on tõeliselt huvitatud läti mitmekultuurilistest traditsioonidest ja folkloorist, leiavad kindlasti midagi üllatavat ja huvitavat endale.