A+
Beta

I ja II maailmasõja pärand

Üle Läti on 20. sajandil veerenud kaks maailmasõda ning järele on jäänud paljud selle aja traagiliste sündmuste tõendid. Külastajatele eksponeeritakse nii taastatud kaevikuid kui ka tõelisi tanke, nii sõdurite haudu kui ka koonduslaagri memoriaali kohta.

Sõjamuuseum

Ulatusliku pildi sõjaajast Lätis saab ka Riia kesklinnas – Sõjamuuseumis Riia vanalinnas Püssirohutornis (Old Town Powder War Museum). „Sellest, kumb oli „õigem” pool, ekspositsiooni autorid ei räägi, vastupidi – vaatajaid julgustatakse järeldama, et kumbki kahest okupatsioonivõimust ei olnud õige,” rõhutavad Teise maailmasõja kohta muuseumi töötajad.

Peamine eksponaat viimasele sõjale pühendatud kahes saalis on inimene. Relvad, dokumendid, mannekeenid on vaid täiendus. Šokeerivad on pildid vangilaagrites nälga surevate punaarmeelastega, mahalaskmisele määratud juudi naistega, jäädvustatud on Punaarmeesse kutsutud Latgale poiste segaduses näod ja Läti Leegioni kutsutute veidi bravuursed pilgud. Ulatuslik ekspositsioon on pühendatud Esimesele maailmasõjale. Pärast Saksa rünnakut Venemaale lubas tsaar moodustada Läti küttide pataljone, mis tegelikult sai uue Läti Vabariigi armee aluseks.

I maailmasõja tõendid

Veel vanemaid ajalootõendeid Esimesest maailmasõjast on võimalik näha Tīreļpurvsis. Siin algas 1917. aasta 5. jaanuaril Ziemassvētku (Jõulupühade) lahing, mis kestis kuus päeva (vana kalendri järgi 23. kuni 29. detsember 1916). See oli Venemaa suurim sõjaline operatsioon II maailmasõja ajal ja väga traagiline Läti küttidele – langes viis tuhat sõdurit. Läti kütid võitsid sakslaste kindlustusi ja murdsid vaenlase tagalasse. Jõululahingu muuseumi juures Ložmetējkalnsis on taastatud osa sakslaste kaitsevallist. Muuseumis on näha relvi, sõdurite majapidamisesemeid, kuid eriti põnev on Tīreļpurvsi mudel, mis näitab, kuidas lahinguväli siis välja nägi.

II maailmasõja tõendid

1944. ja 1945. aastal toimusid ägedad lahingud Kuramaal. Saksa sõjaväe ridades võitlesid Läti leegionärid siin Punaarmee vastu, sageli oma kaasmaalaste vastu. Paljud sõdisid Saksa poolel sundkorras, sest deserteerimise korral õiendasid sakslased arveid nende lähedastega, paljud tegid seda ka soovist mitte lubada kord juba kogetud bolševike kohutava aasta kordumist.

1945. aasta 8. mail allkirjastasid Plāņi mõisas, kolme kilomeetri kaugusel Zantest, leegioni ja Punaarmee Läti küttide ülemad alistumise akti. Üks viimastest II maailmasõja kogupaukudest kärgatas siin, Salduse ja Kandava vahel 7. mail 1945. aastal. Läti leegionärid panid relvad maha (või läksid metsa) ja ainult siis võis Punaarmee pidada ennast võitjaks.

Nüüd on Zante vallas endisel rindejoonel loodud unikaalne Kurzeme linnuse muuseum, see on täielikult eraomandis ja on loodud omaniku Ilgvars Bruce vahenditega. Alates 2008. aastast on muuseum kantud Euroopa kultuuriväärtuste nimekirja. Brucis on kogunud sõja- ja teisi ajaloolisi tõendeid juba alates lapsepõlvest. Siin on taastatud sõjaaja kraav ja ohvitseride punker, kus külastajad saavad suvel isegi ööbida. Muuseumi stendidel on väljas kahe maailmasõja täägid, püssid, püstolid, ohvitseride nõud, kõik on leidnud õige nime. Igale armeele on rajatud oma tuba, nii sakslastele, Punaarmeele kui ka leegionäridele, samuti kaasaja Läti sõduritele. Kõik on tegelik, ei mingit butafooriat.

„See klaasike ja munahoidjad on leitud punkrist ja ilmselt sõi Saksa ohvitser neist lätlaste Eier’eid (’munad’),” naeratab Bruce. Muuseumi õues on näha nii tank IS - Jossif Stalin, kui ka suurtükk. Väärtuslik leid on Kuramaal alla tulistatud Punaarmee lennuki IL-2 rusud. Sellest leiti lenduri ja laskuri maised jäänused, mis nüüdseks on maha maetud. „Sõdur on sõdur, ükskõik kummas sõjaväes sõdis, ja langenud tuleb maha matta,” ütleb Bruce.

II maailmasõja ajalugu saab uurida ka More lahingu muuseumis Sigulda-kandis. Selles kohas jooksis nn Sigulda rinne, viimane, milles Saksa armee ja Läti leegionärid tulivihastes lahingutes kaitsesid Riiat, kuni ööl vastu 1944. aasta 6. oktoobrit taganesid. Muuseumis saab vaadata More lahingute maketti, sõjaaja esemete kollektsiooni, relvi. Eriline näituse uhkus on tõeline Nõukogude tank – kuulus T-34.

Salaspilsi koonduslaager

Sünge II maailmasõja tõend ei asu kaugel Riiast. See on natside ehitatud Salaspilsi koonduslaager. 1941. ja 1942. aastal hoiti siin kinni umbes 1000 juuti, kes kõik elu kaotasid. Hiljem olid siin vangis inimesed, kes olid teinud koostööd nõukogude režiimiga, Saksa armee desertöörid ja kurjategijad. Kuid tõeliselt traagiline oli paljude perede küüditamine Valgevenest. Partisanide toetamise eest põletasid sakslased külad ja paljud inimesed, sealhulgas lapsed, viidi Salaspilsi koonduslaagrisse. Ajaloolaste arvestuste kohaselt suri Salaspilsis umbes 2000 inimest, peamiselt ebainimlike tingimuste tõttu.

Nende hulgas oli rohkem kui 600 last. Nende mälestuseks on endise koonduslaagri kohale püstitatud memoriaalansambel paljude muljetavaldavate skulptuuridega, üks suurimaid selliseid monumentide komplekse Euroopas.

Sõdurite hauad

Lätis on ka palju sõdurite haudu, kus on viimase puhkepaiga leidnud mõlema vaenupoole langenud. Tukumsi maakonnas Lestenes on Läti leegionäride vennashaud, kus kokku on ümbermaetud umbes 1000 sõdurit kogu Lätist. Siin on ka sein, kus on kivisse raiutud 11 000 langenu nimed. Haudade keskne kujutis on Kodumaa – Ema – Läti. Nagu juba mainitud, ega lätlased hea meelega Saksa sõjaväes võidelnud. Leegionisse kutsuti vägisi, ähvardades repressioonidega, paljud lootsid aga, et pärast liitlaste toetust õnnestub taastada Läti iseseisvus. Hitleri võit Euroopa üle ei olnud kindlasti leegionäride eesmärk.

Paljudes kohtades Lätis on ka Punaarmee vennashauad, samuti on säilinud Esimese maailmasõja aegsed Saksa sõdurite hauad.
Kõige suurem sõjaline kalmistu on 1936. aastal pühitsetud Vennaskalmistu Riias, Emakese Lätimaa keskse kujutisega. Siin põleb igavene tuli ja puhkavad Esimese maailmasõja ajal ning vabadusvõitluses 1918.–1920. aastal langenud. Esimesed sõdurid sängitati siin maapõue 1914. aastal.

Kompleksi autor on skulptor Kārlis Zāle, kes on loonud ka Vabadusmonumendi Riia südalinnas. Just siin, Vennaskalmistul, iga aasta 8. mail asetavad Läti valitsuse esindajad lilled natsismi hävitamise auks Euroopas ja mälestades II maailmasõja ohvreid.