A+
Beta

Läti Rahvusooper

Lätis on võimalik näha kõrgetasemelisi ooperi- ja balletietendusi. Lätil on ka oma Valge Maja, nii nimetavad lätlased seda hoonet, mis kõrgub uhkelt Aspazijasi puiesteel, linna maalilise kanali kõrval. Selles on rohkem kui 90 aastat järjest tegutsenud rahvusliku ooperi ja balleti trupid, rahvusvahelises kultuuriruumis tunnustatud ja hinnatud kollektiivid, kes on lavale toonud palju kuulsaid kunstnikke.

Latvijas Nacionālā opera
  • Latvijas Nacionālā opera
Latvijas Nacionālā opera
  • Latvijas Nacionālā opera
Latvijas Nacionālā opera
  • Latvijas Nacionālā opera
Latvijas Nacionālā opera
  • Latvijas Nacionālā opera
Latvijas Nacionālā opera
  • Latvijas Nacionālā opera
Latvijas Nacionālā opera
  • Latvijas Nacionālā opera
Latvijas Nacionālā opera
  • Latvijas Nacionālā opera
Latvijas Nacionālā opera
  • Latvijas Nacionālā opera

Läti Rahvusooperi lava on olnud hüppelauaks nüüd juba maailmas tuntust saavutanud kunstnikele – kuulsale Iüürilisele koloratuursopranile Inese Galantele, metsosopran Elīna Garančale, sopranitele Inga Kalnale, Kristīne Opolaisile, Maija Kovaļevskale, tenor Aleksandrs Antonenkole, bass-bariton Egils Siliņšile, ballettmeistritele Mihhail Barišņikovile, Māris Liepale ja Aleksandrs Godunovile.

Ühel hooajal etendab Läti Rahvusooper ligi 200 etendust, valmib keskmiselt kuus uuslavastust. Ooperiteatri põhirepertuaaris on valdavalt ooperiklassika kuld, mille lavastused muutuvad sageli üllatavateks ja julgeteks pikaajalisteks projektideks, nagu Richard Wagneri tetraloogia lavastused.

Kuulsad kunstnikud

Alates 1996. aastast on Läti Rahvusooperi direktor Andrejs Žagars, kes on ka mitmete instseneeringute lavastaja. Andrejs Žagarsi saavutus on ka see, et rahvusooperi lavastustes osalevad kuulsad tänapäeva kunstnikud maailma kuulsamatelt lavadelt, näiteks dirigent Mariss Jansons, Mstislav Rostropovits, Tadeusz Voicehovski Julian Reynolds, Modest Pitrenas.

Läti Rahvusooperi ooperi- ja balletitruppidel on aktiivne külalisetenduste ajakava, nad on esinenud paljudes Euroopa Liidu riikides, samuti Hongkongis, Taiwanis, Itaalias, Iisraelis, Venemaal. Ooperitrupp on osalenud mitmetel festivalidel Euroopas, korduvalt Dalhalla ooperifestivalil (Rootsi), Savonlinnas (Soome) ja Wiesbadenis (Saksamaa).

Ooperi algus

Lätis ulatub ooper tagasi 18. sajandisse, mil Kuramaa Suurhertsogiriigis toimusid esimesed muusikaetendused ja Riias esinesid esimesed rändooperid. 1782. aastal avati Riia linna Saksa Teatri hoone (praegune rahvusooper) ja seal toimusid nii draama-, kui ooperi- ja balletietendused.

Läti ooperiteater sündis 1912. aastal, mil helilooja Pāvuls Jurjānsi juhtimisel asutati Läti Ooperiteater ja 23. jaanuaril 1919. aasta avati see Richard Wagneri ooperiga „Lendav Hollandlane”.

Läti Rahvusooperi balletitrupi ajalugu on seotud parimate vene klassikalise balleti traditsioonidega. 19. sajandi algul lummasid riialasi balletikunstiga oma aja tuntumad Euroopa tantsijaid, Peterburi keiserliku õukonnateatri esimene tantsija ja ballettmeister, enne seda Pariisi Ooperi esimene tantsija Louis Dupont, Viini teatri priimabaleriin Katarina Lanner, balletitantsija ja ballettmeister Marius Petipa.

1920. aastatel juhtis Riia balletti baleriin Aleksandra Fjodorova, legendaarse Fokini pereliige, kes tegi aktiivselt koostööd oma pojaga, Lev Fokiniga, kolmekümnendate aastate algul võttis tema ameti üle kuulsa Djagilevi trupi tantsija Anatols Vilzaks.

Alates 1993. aastast juhib Läti Rahvusooperi balletitruppi Aivars Leimanis. Praegu on teatritrupi repertuaari aluseks klassikalise balleti pärlid „Giselle”, „Luikede järv”, „Pähklipureja”, „Don Quijote”, samuti nn kaasaegse balleti kuulsaimad näited „Romeo ja Julia”, „Coppélia”, „Bahtšisarai purskkaev”, „Bright Stream” ja Boris Eifmani rafineeritud „Anna Karenina”.

Arhitektuurimälestis

Läti Rahvusooperi maja on arhitektuurimälestis: ehitatud Peterburi Kunstiakadeemia professori L. Bonšteta projekti (1860–1863) järgi teatrina, see oli oma aja esimene iseseisev seltskondlik hoone nelja välisfassaadiga.

Hoone välimus on klassitsistlikus stiilis, luksuslikku interjööri ilmub erinevaid stiile, nii renessanssi ja barokki kui ka klassitsismi ning ampiirstiili. Üks kunstiliselt täiuslikematest ruumidest on publikusaal 1240 istekoha ning 150 seisukohaga.

Ekskursioonide registreerimine +371 67073820 või e-postiga: education@opera.lv.

 
56.944603, 24.032085
  • Keelte valik: 
    • Inglise
    • Läti
    • Vene
  • Sissepääsu hind: 
    Tasuline
  • Tasumise viisid Tasumise viisid Tasumise viisid: 
    • Krediitkart
    • Pangaülekanne
    • Sularaha
Teenused: 
  • Giidi teenused
  • Temaatilised üritused
  • Toitlustamine
Pakutud võimalused: 
  • Puuetega inimestele
  • WC
Informatsioon muudetud: 10.09.2014