Sa oled siin

Malnava mõis ja park

Loss on ehitatud 19. sajandil. Põletati 1905. aastal. Sai mõlemas sõjas tugevasti kannatada. II maailmasõja ajal see õhiti.

Kuna ta ise polnud lätlane, huvitasid teda eksootilised puud ja põõsad. Pargi kogupindala on 18 ha (koos pargi teise osaga - Ziedoniga). Mõisa pargis on 6,9 ha maad, tiigi suurus 0,1 ha. Park on tavaplaneeringuga ja võõramaiste puuliikidega.

Park on üks vanimaid Lätis ja kui sõda poleks seda puudutanud, oleks see rikkaim võõraste puuliikide poolest. Kohalikest liikidest kasvavad siin vaher, tamm, pärn, sarapuu, rabe remmelgas, jalakas ja künnapuu. Haruldastest puuliikidest aga mitu liiki nulgusid, elupuid, tatari vaher, Kanada haab, pähklipuu jt.

Pargis kasvab ka haruldane äädikapuu. Kõige levinum puu pargis on lehis.

Malnava mõisat on dokumentides mainitud 1774. aastal. On teada, et kuni 1724. aastani kuulus see Hilsenite suguvõsale, Saksa rüütlite järeltulijatele, kes rändasid siia juba 13. sajandi alguses ning poolastusid.

18. sajandil sattus Malnava krahv Šadurskise kätte. Tema ajal tehti muudatusi: mõisa peahoonele ehitati juurde kolmas korrus, ka mõisa Z- ja D-blokid ehitati ümber, muudeti ka katust. Mõisahoones on võimalik näha omapäraseid keerdtreppe, mõisa taga aga oli klaasseintega ümarsaal, kust pääses parki.

1878. aastal kuulus Malnava mõis koos 10 410 tessatini maaga Julius von der Roppile, 1906. aastal aga juba S. F. Agarkovile. On teada, et 1920. aastal oli Malnava mõis oma 12,402 hektariga üks suurimaid riikliku fondi kuulunud mõisaid.

Juhised: 
Coordinates:
56.776467, 27.720551
An alternative description

Kārsava piirkond, Malnava vald, Malnava, Malnavas koledža, LV-5750
+371 65733100
+371 29327265
+371 65733100
Kõneldavad keeled: 
Pääsme hind: 
Hinnaalandused: 
Teenused: 
Giidi teenused
Funktsioonid: 
Puuetega inimestele
Tasuta parkimine
WC
Viimati uuendatud: 
30.09.2014