Sa oled siin

Kalal käimine Lätis

Kalapüük toidu saamiseks on olnud levinud tegevus inimkonna algusest peale. Ent ka tänapäeval pole see oma mõju ja tähtsust kaotanud. See on suurepärane võimalus olla looduses üksipäi või veeta aega koos pere või mõttekaaslastega. Looduse mitmekesisus pakub võimalust nii rahulikuks perepuhkuseks mere, jõe või järve ääres kui ka täita innuka kalamehe unistust suurest saagist.

Läti vetes elab palju erinevaid kalaliike ning ükski neist ei ole mürgine ega tervisele ohtlik. Populaarseimad neist on haug, koha, forell, karpkala, linask, ahven, vimba, särg, latikas, lest ja tint, kuid kalamehe suurimaks uhkuseks on lõhe või meriforelli püüdmine.

Mitmed kalad veedavad suurema osa oma elust meres, sisenedes jõgedesse ainult kudemiseks, kuid mõned elavad ja kudevad Läti jõgedes ja järvedes.

Ezers un laivas

Kalapüük järvedes

Läti on rikas kaunite järvede poolest, mis on koduks paljudele kalaliikidele ja veetaimedele. Kalade püüdmine järvest võib küll olla väljakutse, aga kui see õnnestub, siis on see suur võit!

Usma järv

Usma järv on üks Läti suurimaid järvi – selles on seitse saart ja Moricsala looduskaitseala. Usma järv on koduks enam kui 25 kalaliigile ja meelitab kohale kalapüüdjaid kogu Lätist. Populaarsemad kalad on ahven, särg ja latikas, kuid püüda on võimalik ka koha, haugi ja angerjat.

Usma järve kodulehel saab tutvuda kõikide nende kalade kirjelduste ja välimusega.

Usma järve ümbruses on palju laagriplatse ja puhkekeskusi, saab teha jalgrattamatku ümber järve ja ronida Ūdru mäe vaatetorni, kust avaneb 26-meetrine vaade järve ümbrusele.

Alūksne järv

Aluksne järv asub künklikus kandis, nii et järvele avanevad kaunid vaated selle järskudelt kallastelt. Järvel on neli saart ja see on elupaigaks sellistele kaladele nagu haug, ahven, koger, karpkala, kiisk jt. Alūksne järv on kalarikas ja sinna kogunevad kalahuvilised igal aastaajal. Ümber järve on mitmeid majutuskohti, kust saab rentida ka paate, pärast kalastamist saunas käia või lõkkel maitsvat kalasuppi valmistada.

Soovitame külastust Alūksne kandis täiendada rahuliku jalutuskäiguga läbi Alūksne mõisapargi, mis on riikliku tähtsusega arhitektuurimälestis ja üllatab erinevate arhitektuursete väikevormide, monumentide ja purskkaevudega. Mõistagi kauni järvevaatega!

Kāla järv

Kāla järv asub Madona piirkonnas Vestiena vallas ning on maaliliselt kaunis. Järve ümber on mitmeid puhkealasid, mis võimaldavad kalastamist nautida mitu päeva. Siin saab rentida paate, katamaraane, kolmerattalisi vesijalgrattaid, aerulaudu, kuid erilise kalapüügikogemuse saab parvega – see mahutab korraga kuni 12 inimest.

Kāla järv on tuntud ka oma maagilise kultuuri- ja kunstiüritusega „Järve helid“, kus mitu tuhat inimest paatides ootavad keset järve ujuval laval elava muusika saatel päikesetõusu.

Rāzna järv

Kui rääkida järvedest, siis ei tohi unustada siniste järvede maad – Latgalet! Sealt leiab üle 1200 järve ja järviku, erinevad kämpingud ja puhkealad.

Veemahu poolest suurim järv on Rāzna, mida on kutsutud ka Latgale mereks. Siin võib leida 26 kalaliiki ja puhkus sellel järvel ei tähenda ainult kalapüüki, vaid ka muid vaba aja veetmise võimalusi. Näiteks on siin võimalik minna jahiga sõitma, koos perega õppida tundma loodust Rāzna hariduskeskuses ja külastada puhkeparki Čīkurs, kus leidub erinevaid aktiivse puhkuse võimalusi kogu perele.

Ezers

Kalapüük tasulistes kalatiikides

Kalale saab minna ka eraviisiliselt loodud tasulistes tiikides – seal saab kala õnge otsa tõenäoliselt veidi lihtsamini ja kiiremini! Paljud käivad kaubanduslikul kalapüügil lõbu, mitte kala enda pärast, ning seetõttu järgitakse põhimõtet „püüa ja vabasta“.

Alberta dīķi (Albertsi tiigid)

Vaid 5 kilomeetri kaugusel Riia linnapiirist on võimalus kala püüda ja looduses puhata – Albertsi tiikidel! Siin on karpkala tiik, kogre tiik, samuti veehoidla haugi, linaski, ahvena ja särje jaoks. Talvel on võimalik ka jääpüük.

Puhkeala „Alberta dīķi“ on sisustatud suurepärase puhkuse jaoks, kus on eri suuruse ja varustusega suvilad, et põgeneda linna saginast, valmistada grillil või lõkkel maitsvat sööki ja hinge tõmmata.

Draudziņu dīķis (Draudziņi tiik)

Kandava piirkonna Cēre vallas asuv Draudziņi tiik on koht, kus suurt saaki püüda – väikeste karpkaladega tiike omanike sõnul peaaegu polegi! Tuleb märkida, et selle tiigi puhul kehtib „püüa ja vabasta“ põhimõte, mis võimaldab karpkaladel kasvada järjest suuremaks.

See-eest, kui soovid kala kindlasti kinni püüda ja seda ära süüa, siis on olemas ka haugi tiik, kus saab kala püüda ilma suurus- ja kaalupiiranguteta. Draudziņi tiigi ääres on ka veepealne suure terrassiga külalistemaja, mis pakub võimalust lõõgastuda laiema pere või sõpradega.

Berga dīķi (Bergsi tiigid)

Jelgava kandis on avatud Bergsi tiigid, kus saab püüda mitte ainult karpkala, vaid ka kokre, linaskit, haugi ja muid kalu. Siit leiad seitse erinevat tiiki ja üks karpkalatiikidest on mõeldud tõeliseks väljakutseks – purakas kala kinni püüda, kuid seejärel see tagasi tiiki lasta.

Nende tiikide ääres võib ööbida telkides, süüa toitu värskes õhus või rentida kümblustünni, et päeva stiilselt lõpetada, nautides looduse lähedust, rahu ja head seltskonda.

Kvāpānu dīķi (Kvāpāni tiigid)

Latgales on Lubāna järve kaldale rajatud veeturismi arenduskeskus Bāka, mis koondab mitte ainult õngitsejaid, vaid ka aktiivse puhkuse harrastajaid ja linnuvaatlejaid. Lähedal asuv Lubānsi märgala looduskaitseala on kaitsealuste liikide ja elupaikade säilitamiseks oluline koht ning Lubānsi järv ja kalatiigid on aga üks olulisemaid rändveelindude puhke- ja toitumiskohti Lätis. Kvāpāni tiigi tammidele on rajatud kolm linnuvaatlustorni, millelt avanevad vaated on kindlasti põnevad ja õpetlikud.

Kompleks koosneb kuuest tiigist, mida piiravad paisud, ja kalapüügiluba tuleb saada Bāka keskuses, kus saab ka ööbida ja päevi aktiivselt veeta.

Kalapüük merel

Kuigi kalapüük seostub enamasti järvede, jõgede ja tiikidega, on viimastel aastatel hakatud üha enam harrastama kalapüüki ka merel, kus on uued väljakutsed, uued tingimused ja uued elamused.

Rannikuäärsetes asulates on reeglina hea turismitaristu (külalistemajad, kohvikud, infopunktid, vaba aja veetmise ja meelelahutuse võimalused, kauplused, ühistransport), kuid esineb ka kilomeetrite pikkusi puutumatuid rannajooni. Sügisel ja kevadel saab merest püüda lesta ja kammeljat, paadist lõhet ja meriforelli, mai teisel poolel paar nädalat tuulehaugi ning varasuvel räime. Igal aastal toimub Jūrkalnes rannapüügifestival, kus võistkonnad võistlevad kõige raskema kala püüdmises.

 

Olenemata sellest, kas otsustad suunduda järve poole või lõõgastuda kaubanduslikes tiikides, on oluline veenduda, et oled õigesti riides looduses viibimise jaoks. Enne minekut ära unustage kontrollida kalapüügiks vajalikke lube ja litsentse.

Viimati uuendatud: 
22.02.2022