A+
Beta

Gauja rahvuspark

Maaliline Koiva ürgorg on turiste üle kogu maailma meelitanud mitusada aastat ja mitte põhjuseta – Gauja rahvuspark on kõige populaarsem turismisihtkoht Lätis. Esimesed rändurikepiga külastajad jalutasid Siguldat ümbritsevatel radadel juba 19. sajandil, mida tõendavad nende jäetud graveeringud liivakivikoobaste seintel.

  • Kuradikoobas (Velnala koobas) Siguldas
  • Sügis Siguldas
  • Gauja rahvuspargi loodusrada
  • Sigulda maakonna panoraam

Gauja rahvuspark on asutatud 1973. aastal ja hõlmab 91 745 ha suurust ala. Koiva jõe ürgoru kõige ilusama lõik on Valmierast Murjānini, kus ürgoru sügavus Valmiera juures on 20 meetrit ja Sigulda juures 85 meetrit, laius kohati isegi rohkem kui 2,5 km.

See 95,3 km pikkune Koiva jõe lõik paistab silma loodusliku mitmekesisuse ja kultuuriajalooliste mälestiste poolest. Gauja rahvuspark on Natura 2000 ala ja see on loodud eesmärgiga kaitsta Koiva jõe ürgorgu ja seda ümbritsevaid unikaalseid loodusväärtusi, tagades territooriumil nii harrastuspüügi kui ka looduskaitse funktsioonid. Klassifitseeritud on mitu bioloogiliselt eriti väärtuslike alade reservaadi piirkonda – Nurmiži kuristik, Roču mets, Inciemsi ürgrannik ja Suda raba.

Igal aastal meelitab tuhandeid külastajaid omapärane Koiva ürgoru maastik, kus on Läti suurimad devoni kaljupaljandid – liivakivi kaljujärsakud, kaljud (Kraukļu kuristik, Velnala kaljud, Spriņģu kaljurahn, Glūdu kalju, Zvārte kaljurahn, Jumprava kaljurahn, Ķūķu kaljud, Ērgļu kaljud, Sietiņi kaljurahn) ja koopad (Gūtmaņa koobas Siguldas on suurim ja kõrgeim koobas Baltikumis!), samuti legendide ja lugudega läbipõimunud kultuurilised ja ajaloolised aarded.

Kõiki Gauja rahvuspargi loodus-ja ajaloolisi väärtusi ei saa üles lugeda. Neid on nii palju ja nad asuvad kontsentreeritult suhteliselt väikesel territooriumil, kuid siiski ei piisa ühest päevast, et nautida terve rahvuspargi loomulikku ilu. Rahvuspargis leidub rohkem kui 500 kultuuri-ja ajaloomälestist – linnused, kivist lossid, kirikud, mõisahooned, veskid ja tuulikud –, samuti teisi arheoloogilisi, arhitektuurilisi ja kunstilisi mälestusmärke. Peamine turismimagnet on Vidzeme Šveitsiks nimetatud Sigulda ja Turaida loss, samuti Cēsis, kuid see pole veel kõik.

Õige loodushuviline ei tohiks märkamata jätta Līgatne loodusradu, kus saab näha väga erinevaid metsloomi. Muinasaja austajatel on huvitav vaadata iidsete latgalite (9.–10. sajand) elukohta Āraišu järvelossis. Sõjaväe pärandi fännidele annab üsna unustamatu kogemuse Läti NSV juhtidele tuumasõja korral ette nähtud Līgatne salajase maa-aluse punkri külastamine. Veel on atraktsioonid ekstreemsete seikluste austajatele – vertikaalne tuuletunnel Aerodium, kus saab nautida vaba lendu. Muuhulgas osales Aerodium 2010. aasta Expol. Peale selle ka Sigulda kelgu- ja bobisõidurada, kus saab sõita nii talvel kui suvel. Sellel rajal on treeninud mitmed olümpiamedalistid!

Eriti ilus on Sigulda ja selle ümbrus kevadel, kui toomingate õitsemise ajal muutub Koiva ürgorg peaaegu valgeks. Suvel on Koiva paadisõitjaid täis, samas kui sügisel, mil lehestik värvub kuldseks ja punaseks, lähevad kõik nautima „kuldset sügist”, talvel aga muutub Sigulda Läti mäesuusatamise keskuseks – Koiva jõe ürgoru järskudel nõlvadel on mitmed suusarajad.

Gauja rahvuspargis on rajatud marsruudid autoturistidele, jalakäijatele, jalgratturitele, samuti loodud peatuspaigad ja ööbimiskohad Koiva, Amata ja Brasla kallastel veeturistidele. Lisateavet saate Gauja rahvuspargi kodulehelt või Līgatne ja Sigulda turismiinfokeskustest.

 
57.167896, 24.852448
Teenused: 
  • Giidi teenused
Pakutud võimalused: 
  • Tasuta parkimine
  • WC
Tööaeg: 

Aprillist oktoobrini kl 9.00–17.00
Novembrist märtsini kl 10.00–16.00

Informatsioon muudetud: 09.09.2014