Sa oled siin

Kuldīga ajalooline keskus

Üks kõige olulisemaid väärtusi linnas on 13. sajandile iseloomulik linna ebaregulaarne planeering kitsaste tänavatega ja vanalinna 17.–19. sajandist pärit hoonestus, mis on väljapaistev haruldus, mõnikord on linna isegi nimetatud viimaste Baltimaade väikelinnade pärliks.

Praegu pretendeerib Kuldīga vanalinn ja üle Venta jõe kulgev punastest tellistest sild UNESCO maailma kultuuripärandi nimekirja pääsemisele. Linn on ka kuulus tänu Euroopa kõige laiemale joale.

Turismiinfokeskuse kõrval on töökoda, kus kootakse värvikaid tekke ja ilusaid salle rahvuslike mustritega. Kevadel ja sügisel võib joal jälgida huvitavat nähtust, kui kalad kudemise ajal juga võita üritavad, hüpates läbi õhu.

Kuldīga linna ajalooline keskus alustas oma arengut 13. sajandil ning on endas säilitanud kavanduselemente 13. kuni 19.

sajandini.

Ajaloolises keskuses on säilinud kitsad tänavad, omapärased ühekorruselised majad korstnaga keskel ja punase kivikatusega. 1368. aastal sai Kuldīga Hansaliidu linnaks. Kuldīga linnal ei ole nüüdisaegseid teid ega raudteed, mis muudaksid selle arhitektuuri, nii et linn on säilitanud tüüpilise provintsi stiili, mis annab talle kultuuri- ja ajaloopärandi staatuse.

Linna ajalooline hoonestus ja loodus moodustavad ainulaadse ühtse ansambli, mille sarnast ei ole mitte ainult Lätis, vaid ka mujal Euroopas. Ajalooline Venta jõgi ja Venta juga on mänginud olulist rolli Kuldīga linna arengus.

Alekšupīte voolab otse mööda paljude majade seintest ning seetõttu nimetatakse Kuldīgat Läti Veneetsiaks. Esialgsed vanalinna keskuse hooned on ehitatud nagu Kuldīga lossi eeslinn. 1701. aastal Põhjasõja ajal vallutasid Rootsi väed Kuldīga lossi, 1709. aastal muutus loss elamiskõlbmatuks, kuid 19. sajandi alguses lossivaremed teisaldati.

Juhised: 
Coordinates:
56.968643, 21.970715
An alternative description

Hinnaalandused: 
Viimati uuendatud: 
30.09.2014