Ära maga maha kõige lätipärasemat püha jaanipäeva, kui 23. ja 24. juuni vahelisel ööl austatakse rõõmsas meeleolus sajanditevanuseid traditsioone! Aasta kõige pikemal päeval ja lühemal ööl punuvad lätlased pärgi, joovad õlut, maitsevad köömnejuustu, laulavad, tantsivad ja vihtlevad saunas kuni koidikuni!
Jaanipäeva tähistamine
Kui te märkate 23. juuni pärastlõunal Lätis palavikulist tegutsemist ja linnadest väljuvaid autorodusid, siis teadke, et lätlased suunduvad tähistama jaanipäeva, aasta kõige lätipärasemat ja mitmesugustest lõbusatest tegevustest tulvil püha. Võite olla kindel, et eelmistel nädalatel on kõige rohkem arutatud seda, kus ja kuidas jaanipäeva tähistatakse. Ei saa tekkida sellist mõtetki, et seda võiks mitte teha!
Jaanipäev on saanud talupoegade paganliku pühana alguse juba ammu enne kristluse saabumist ning tänapäeval peetakse seda traditsiooni endiselt suure au sees.
Jaanipäeva on kõige parem tähistada looduses, punudes tammeokstest ja põllulilledest pärgi, viheldes saunas ning nautides lõbusate jaanilaulude saatel maitsvat õlut ja köömnejuustu, mis on kõige paremad isetehtuna!
Lätlased ütlevad sageli "sajab nagu jaanipäeval", sest selle püha ajal ilm tavaliselt ei hellita. Kuid see ei hoia kedagi tagasi tähistamast ja lõbusalt aega veetmast! Sõltumata sellest, kas särab päike või kallab nagu oavarrest, tähistavad lätlased pühi oma maamajades või tantsivad, laulavad ja lõbutsevad külapidudel.
Kohad, kus Lätis jaanipäeva tähistada
Neile, kes jäävad pealinna, toimub igal aastal tänapäevase hõnguga pühadeprogramm 11. novembra krastmalal. Traditsioonilisel viisil saab aga jaanipäeva tähistada Dzegužkalnsil.
Doma väljakul igal aastal toimuval laadal saab jaanipäevaks korralikult ettevalmistuja osta kohustuslikke jaanipäeva atribuute – pärgi ja põllulilli – ning samuti Läti põllumeeste tooteid peolauale.
Aasta lühimat ööd kutsuvad esiisade tavade kohaselt veetma ka Turaida muuseum-reservaat ja Pedvāle vabaõhumuuseum. Tuletame meelde, et jaanipäeva tähistamiseks on vaja vastupidavust. Korralik jaanipäevataja ootab ära päikesetõusu ja peseb end hommikuse kastega!
Jaanipäevaga seotud uskumused ja traditsioonid
Arvatakse, et pööripäeva ajal õitsvatel taimedel on maagiline tervendav jõud. Jaanipäeva ajal kaunistatakse tube kase-, tamme- ja pihlakaokste, sõnajalgade, härjasilmade ja kasteheinaga. Ukse juurde võib kinnitada nõgeseid ja ohakaid, et kuri sisse ei pääseks.
Tuntud jaanipäevatraditsioon on üle lõkke hüppamine, millega puhastatakse end kõigest üleliigsest. Paarid teevad seda käsikäes, et tule võlujõud ühendaks neid.
Öeldakse, et jaanipäeva öö on aastas ainus, kui võib näha saladuslikku sõnajalaõit. Seda ei ole veel mitte keegi näinud, kuid paaride jaoks on see võimalus minna mõnda vaiksemasse kohta.
Jaaniööl ei tohi enne päikesetõusu magama minna. Jaanihommikul tuleb käia kasteses rohus, sest siis jätkub raha. Naised peavad aga kastega nägu pesema, siis on nad ilusad.
