Veeturism Lätis | latvia.travel

Lätis on erineva raskusastmega veeturism ja veesport kättesaadavad kõigile huvilistele. Olgu eelistuseks mõnus puhkus looduses või oma kehaliste võimete proovilepanek – Lätis on kõik võimalik!

Veeturism Riias

Nagu enamik pealinnadest, on ka Riia ajalooliselt kujunenud just vee lähedale – linna uhuvad Liivi lahe lained, siin paikneb muljetavaldav Ķīšezersi järv ning siit voolab läbi Daugava jõgi. Selline vee lähedus tähendab, et ka Riia pakub erinevaid veeturismi võimalusi. Mõnusaks laisaks puhkuseks sobib suurepäraselt võimalus avastada linna teisest vaatenurgast, võttes ette paadisõidu mööda Riia kanalit või Daugava jõge. Kui soovite linnaga veel paremini tutvuda ja olete valmis suuremaks füüsiliseks koormuseks, siis võite samu marsruute läbida ka süstaga.

Kui tunnete, et olete valmis veelgi suuremat pingutust nõudvaks seikluseks päris Riia kesklinnas, registreeruge eriti põnevale ning ainulaadsele aerulauaretkele Daugava jõel ja Riia kanalil. Nii Daugava jõgi kui ka Riia kanal on piisavalt rahulikud, samas üksjagu põnevad veeteed, mida aerulauaga sõites uudistada.

Riia kesklinna lähistel asub Lucavsala saar, mis pakub suvel eriti haaravaid meelelahutus- ja puhkevõimalusi. Sellel Daugava jõe saarel on hästi hooldatud rand, kus on turvaline supelda nii lastel kui ka täiskasvanutel. Ekstreemsemate harrastuste austajatele on Daugava paremale kaldale teletorni vastu rajatud 230 meetri pikkuse lineaarse kaablisüsteemiga veelauapark.

Riia kesklinnast veidi eemal asub Läti suuruselt kümnes järv – Ķīšezers, mille veed pakuvad laia valikut vaba aja veetmise võimalusi. Järve saab uudistada paatide, katamaraanide ja aerulaudadega. Lisaks on järve asukoht sobiv ka tuulespordialade harrastamiseks – nii purjelauasõiduks kui ka lohesurfiks. Ķīšezersi veerel saab rentida varustust ja võtta nende alade õppimiseks juhendatud tunde.

Vee- ja tuulesport merel

Meri on kindlasti üks Läti rikkustest. Läänemere rannik laiub Lätis 500 km pikkusel alal. Kogu ranniku ulatuses on vaba juurdepääs liivarandadele, kus saab ujuda ning harrastada vee- ja tuulespordialasid.

Pāvilostaon Läti ekstreemsete veespordialade pealinn. Kui naudite selliseid spordialasid nagu surfamine, purjelauasõit ja lohesurf, siis minge kindlasti Pāvilostasse. Avameri ja selle tuuled pakuvad soodsaid ilmastikutingimusi ja piisavalt suuri laineid nii nende spordialade õppimiseks kui ka juba olemasolevate oskuste lihvimiseks. Keskmine tuule kiirus Lätis jääb alla 5 m/s. Ka tuuleiilid ületavad harva 15 m/s.

Purjetamine jahiga

Purjetamine jahi pardal on parim viis tunda seikluse maitset ning tunnetada looduse tõelist väge ja lähedust. Pea kõikides Läti sadamates on jahtide kai – Liepājas, Pāvilostas, Ventspilsis, Rojas, Mērsragsis, Engures, Slokas, Lielupes, Priedaines, Skultes, Salacgrīvas, Ainažis, aga ka Riias asuvad jahisadamad Ķīpsalas, Āgenskalnsis ja Andrejostas.

Jahisadamaid leidub ka Läti sisevetes – Jelgava külje all Lielupes, Lielvārde lähedal Daugavas, Usma ja Rāzna järvedes. Enamiku jahisadamate juures on ka jahtklubid, kus saab rentida purjeka koos kapteniga, et reisida Läti vetes, ning õppida purjetamise kunsti.

Matkamine Lätis mööda jõgesid

Matkadel piki Läti jõgesid saab näha metsamaastikke ja kaldapaljandeid, veendudes, et pole midagi paremat kui aktiivne puhkus looduses. Läti jõed sobivad ka neile puhkajatele, kellel eelnev paadisõidukogemus puudub, ekstreemsemaid kogemusi pakub kevadine paadimatk.

Lätis saab paadiga sõita peaaegu igal jõel. Gauja jõgi oma iseloomulike liivakivipaljanditega on üks maalilisemaid veeturismi marsruute. Kõige populaarsem matkalõik on Cēsisest kuni Siguldani, mille jõuab läbida 2–3 päevaga. See lõik asub Gauja rahvuspargi territooriumil, mis tähendab, et paadimatkajaid rõõmustavad lisaks suurepärastele loodusvaadetele ka heas korras puhke- ja ööbimispaigad. Tasub meeles pidada, et Gauja on ka Läti üks ohtlikumaid jõgesid, mistõttu tuleb paadisõidul olla eriti ettevaatlik.

Kui teile on südamelähedasemad seiklused, siis tasub kindlasti ette võtta paadimatk Läti kõige kiirevoolulisemal jõel Amatal. Sellel jõel on paadisõiduks parim aeg kevaditi ja sügiseti pärast pikemaid vihmaperioode.

Latgale piirkonnas asuvad nn Daugava käärud, mille kallastel võib näha nii Ida-Läti vanimat puukirikut kui ka vanausuliste küla Slutišķi ja Markova lossimägi. Ververi ja Slutišķi nõlvadelt avaneb imeline vaade jõe ürgorule ning Vecpilsi lossimäele, kus kunagi asus Dinaburgi loss. Paadisõitjad peavad arvestama sellega, et tugeva vastutuule korral võib Daugava vetel tekkida liikumist raskendavaid laineid.