Rahuliku reisi peatuspaigad kultuurihuvilistele. Kultuurilooline seiklus Riiast Valkani.
Kutsume sõitma läbi marsruuti Riia – Sigulda – Līgatne – Cēsis – Valmiera – Valka. Kulgedes autoga Riiast Valkasse kaks kuni kolm päeva, avaneb teil võimalus avastada põnevaid ja ajaloolisi vaatamisväärsusi. Marsruut on mõeldud ränduritele, kes otsivad tavalistest turismimarsruutidest eemale jäävaid kultuuriväärtusi ja rahulikku ajaloo võlu. Teekonnal avaneb võimalus tutvuda Vidzeme mitmekesise kultuuri- ja ajaloopärandiga.
Ülevaade teekonnast
Marsruut (~170 km) Riiast Valkasse hõlmab Gauja jõe orgu, liivakivikaljusid, koopaid, keskaegseid lossivaremeid ja Läti ajalooga seotud militaarobjekte. Teekonnal saate tutvuda Gauja jõe ürgoruga, kogeda parunite aegset mõisa eluolu ja saada teavet Mores aset leidnud Teise maailmasõja sündmuste kohta. Soovitame jaotada vaatamisväärsused reisi kahele või kolmele päevale, ööbides näiteks Cēsises, mis on 2025. aasta Läti kultuuripealinn.
Eriline peatuspaik Cēsis
Cēsis on Läti 2025. aasta kultuuripealinn, seega soovitame osa saada ka selle sündmuse raames toimuvatest tegevustest. Linna külaliste jaoks on valmis pandud rikkalik kultuuriprogramm alates erakordsetest muusika- ja kunstiüritustest kuni kohalike pidustusteni. Kultuurielu rikastavad Cēsise kunstifestival, malefestival, vabaõhus toimuvad kunstiüritused, näitused, ebatavalised matkad ja etenduskunsti lavastused.
Inčukalna Velnala – Inčukalnsi Kuradikoobas
Inčukalna Velnala on Gauja jõe kaldasse uuristatud salapärane legendidesse ja muistenditesse põimitud liivakivikoobas. Arvatakse, et selles pimedas koopas olnud kuradi enda elupaik – koopa seintest ja võlvidest kostub tänaseni seda legendi tõendavat kaja. Koopas valitseb alati hämarus ja on kuulda maa-aluse vee voolamist, mis loob müstilise atmosfääri. Tee kuradikoopasse kulgeb läbi heinamaade, kus mitmed omanäolised kuivanud puud muudavad maastiku veidi muinasjutuliseks. See on ebatavaline paik, kus sulanduvad ühte loodus- ja folkloorimotiivid.
Krimulda keskaegse lossi varemed ja mõis
Krimulda keskaegse lossi varemed on maalilise Gauja jõe ürgoru servale 13. sajandil rajatud Riia toomkapiitli lossi jäänused. Loss oli Gauja orus asunud kolmest legendaarsest lossist kõige väiksem, mis tehti 1601. aastal maatasa ja uuesti üles ei ehitatudki. Säilinud varemed on aga muljetavaldavad – paika kutsutakse Bellevue’ks (’kaunis vaade’), sest siit avaneb imeline vaade jõe ürgorule.
Varemete vahetus läheduses asub Krimulda mõis, mis ehitati 1822. aastal vürst Lieveni residentsiks. Mõisakompleksis saab näha mõisavalitseja maja, vankrikuuri, aita, kuivatit ja omanäoliste ainulaadsete puunikerdustega Šveitsi maja. Härrastemaja terrassilt ja rõdult avaneb suurepärane vaade Gauja jõe ürgorule ning saab jälgida Gauja jõe kaldaid ühendava köisraudtee vagoneti liikumist. Mõisa kõrvalhooned on ehitatud maakividest ja neilt leiab uhkeid viimistluselemente.
More lahingute muuseum ja mälestuspark
More lahingute muuseum on rajatud kultuuri-, ajaloo-, õppe- ja turismiobjektina. See tähistab paika, kus Teise maailmasõja ajal 26. septembrist kuni 6. oktoobrini 1944 pidasid ägedaid lahinguid Läti leegionärid ja nõukogude armee sõdurid.
Muuseumis saab näha More lahingute mudelit, lahingupaikadest leitud relvi, tanki T-34 ja muid ajalootõendeid, valla ajalugu kirjeldavaid esemeid ning kohalike käsitööliste loodut.
Muuseumi juurde on rajatud More lahingute mälestusmärk ja -park, kus on taastatud mõned kaevikud ja punkrid ning vennashauad, austades mõlemal poolel võidelnud hukkunud sõdureid. See paik meenutab maalilises Gauja jõe orus aset leidnud dramaatilisi sündmusi ja võimaldab õppida lähemalt tundma sõjaajalugu.
Līgatne salapunker
Līgatne salapunker asub 9 meetri sügavusel maa all ja see rajati varjendina nõukogude võimueliidi jaoks külma sõja ajal, mil Nõukogude Liit valmistus lääneriikide rünnakuks ja USA tuumapommideks.
Tervelt 30 aastat ei olnud taastusravikeskuse Līgatne töötajatel aimugi, et nende jalge all asub hästi varustatud maa-alune varjend.
Ekskursioonil punkrisse saab näha ehedat nõukogudeaegset sideaparatuuri, tuumasõja stsenaariumi plaane ja kaarte ning tunda tolleaegset atmosfääri. See on ainulaadne paik, kus mineviku saladustesse süüvides võib tunda külma sõja hingust.
Līgatne keldrikoopad ja kaljud
Līgatne keldrikoopad on iidsete asukate Līgatne jõe liivakivist kallastesse tahutud labürindid, mis üllatavad külastajaid oma kuju ja käikudega. Kokku on Līgatnes enam kui 300 koobast, millest moodustus kunagise asumi looduslik kelder toidutagavara säilitamiseks. Uhke vaatamisväärsus on ka Lustūzise kalju – maaliline liivakivimürakas päris Līgatne keskel. Lustūzis on Līgatne ainuke kalju, mille alla rajatud liivakivikeldrites paiknevad koopad lausa mitmel korrusel.
Tänapäeval saab Līgatne koobastes ja kaljude vahel võtta ette põneva matka, mille käigus võib kehastuda arheoloogiks, avastades pimedaid koopasügavusi ja kujutades ette, kuidas siin elanud inimesed neid keldreid kasutasid. Külastus pakub ka kultuuriloolist kogemust, sest koopad jutustavad lugusid Līgatne paberivabriku tööliste eluolust ja toonastest kommetest.
Ērgļu klintis – Kotkakaljud
Ērgļu klintis ehk Kotkakaljud – 700 meetri pikkune ja kuni 22 meetri kõrgune kaljusein Gauja rahvuspargis – on üks muljetavaldavamaid liivakivipaljandeid Lätis ja kogu Baltikumis. Kaljud kõrguvad Gauja jõe vasakul kaldal, u 7 km kaugusel Cēsisest. Seal asuvast vaateplatvormist laiub vaade Gauja jõe ürgorule. Paiga nimi olla valitud oreli helina kõlava kaja järgi.
Kaljuseintes on palju lõhesid, samuti on täheldatud kiviplokkide nihkumist ja varisemise tunnuseid. See tähendab, et kaljuseina all viibimine võib olla ohtlik. Kotkakaljude matkaradadel avaneb võimalus saada rohkem teada kaunist iidsetesse lugudesse põimitud Gauja jõest ning huvitavatest taimedest ja lindudest.
Āraiši järvelinnuse arheoloogiline park
Āraiši järvelinnus on ainus 8.–10. sajandist pärineva kindlustatud asulakoha rekonstruktsioon ja ainulaadne vaatamisväärsus mitte ainult Lätis, vaid kogu Euroopas.
Arheoloogiline park paistab silma ainulaadsete arheoloogiliste leidude, oma algses asukohas paikneva rekonstruktsiooni ning Vidzeme regioonile iseloomuliku hästi säilinud kultuuriajaloolise maastiku poolest.
Järve kaldal asuvad Āraiši keskaegse kastell-linnuse varemed, lähedalasuval Meitu saarel olevad ehitised on aga Läti ja naaberriikide arheoloogiliste andmete põhjal tehtud rekonstruktsioon sama tüüpi kivi- ja pronksiaegsetest eluasemetest.
Ungru mõis
Ungru mõis on 18. sajandi barokkstiilis puidust mõisahoone – ainus Lätis tänapäevani säilinud omataoline ehitis. 1732. aastal parun von Kampenhauseni perekonnale ehitatud mõisa härrastemaja üllatab uhkete seinamaalingutega – lagedel ja seintel võib näha lillemotiive ja stseene paruni reisidest.
Parki kaunistavad iidsed tammed ja 1753. aastal ehitatud barokiajastu teemaja. Kompleksi kuuluvad ka mõisavalitseja maja ja kool, ait ja teenijate majad – kõik hooned on puidust, sulandudes harmooniliselt ümbritsevasse maastikku.
Tänapäeval tegutseb Ungru mõisas väike muuseum ja külalistemaja ning seal korraldatakse kontserte ja üritusi. Paik oma mõisnike ajastu õhustikuga on kui loodud rahulikeks ja romantilisteks jalutuskäikudeks saja-aastaste tammede vilus.
Sietiņiezise kalju
Poole kilomeetri pikkune ja 15 meetri kõrguse harjaga Sietiņiezis on üks kõrgemaid liivakivipaljandeid kogu Lätis. See asub Gauja jõe paremkaldal Valmiera ja Jāņmuiža vahel, umbes 2 km allavoolu Liepa järsakust. Kalju pind on kaetud väikeste süvenditega, meenutades sellepärast sõela. Sellest on tulnud ka kalju nimetus Sietiņiezis ehk Sõelkalju.
Sietiņiezise lõunatipust avaneb muljetavaldav vaade Gauja jõe ürgorule, paljandit ümbritsevad maalilised männimetsad. Siin võib näha väiksemaid koopaid ja nišše, erosioonilõhesid ja sambalaadseid moodustisi.
Külastajate mugavuse ja loodushoiu huvides on Sietiņiezise ümbrusesse rajatud heakorrastatud rajad ja puhkealad.
Ērģeme lossivaremed
Valka lähistel asuvad Ērģeme lossivaremed, mis on kantud riikliku tähtsusega ajaloo- ja arhitektuurimälestiste nimistusse. Lossi on ürikutes esmakordselt mainitud 1323. aastal. See ehitati umbes 1320. aastal Liivimaa ordu maameistri Gerhard von Jorki korraldusel. Loss on püstitatud kohalikest põllukividest ja tellistest, mida hoiab koos lubimört. Välismüür moodustab korrapärase nelinurga, mille iga külje pikkus oli kunagi 70 meetrit. Arhitektuurselt on loss kahe suure kindlustustorniga konvendihoone. Omal ajal ümbritsesid seda veega täidetud vallikraavid. Eeshoovi ühendas keskosaga tõstesild. Tänapäeval on lossivaremetesse rajatud väike park ja vaateplatvormid ning suvel korraldatakse siin Ērģeme keskaja mänge, mis äratavad lossivaremed taas ellu.
Kulinaarne seiklus Vidzemes
Vidzeme on piirkond, kus säilitatakse Läti köögi traditsioone, kuhu on sisse imbunud teiste riikide mõjutused ning kus nii kohvikutes, restoranides kui ka taludes võib täheldada uuenduslikke arenguid. Kui liigute pakutud marsruudil läbi Vidzeme, olete oodatud kulinaarsetele seiklustele kirjelduses mainitud põnevatesse restoranidesse, pärimust au sees hoidvatesse taludesse, turgudele ja isegi õllepruulikotta ja šokolaadi valmistavasse ettevõttesse.
Oleme uhked Vidzeme restoranide üle, mis on kantud MICHELINi reisijuhti – PAVĀRU MĀJA Līgatnes, KEST Cēsises, H.E. VANADZIŅŠ Cēsises ja AKUSTIKA Valmieras.
Kuidas reisi planeerida?
Suuna ja sihtkoha valimisel ning reisi planeerimisel on abiks veebilehe Latvia Travel marsruudiplaneerija. See on omal käel rändajatele asendamatu virtuaalne reisijuht, mis aitab kompaktselt planeerida Läti turismisihtkohti mitmeteks päevadeks.
Tasuta saab alla laadida Läti kaarte ja infomaterjale.
Kui vajate väiksemates kogustes trükimaterjale, võtke ühendust lähima turismiinfokeskusega.
Kuidas reisida?
Võttes Läti-reisi ette suvel, on põnevam kokku panna oma marsruut – näiteks sõita ühistranspordiga mõnda kaugemasse sihtkohta ja seigelda sealt tagasi jalgsi või rattaga, uudistades väikelinnu, rohealasid ja vaikseid parke. Sel moel reisimine pole mitte ainult hea tervisele, vaid võimaldab saada kiirustamata osa Läti ainulaadsest õhustikust.
Autoreisi planeerides tasub meeles pidada, et Lätis pakutakse hulgaliselt nii rahvusvaheliselt tuntud kui ka kohalike teenusepakkujate autorendi võimalusi.
