Vidzeme on mitmekülgne ja vaatamisväärsuste poolest rikas kant: seal on Gauja rahvuspark, kivine mererannik, kaunid Liivi ordu linnad ja linnused ning keskused kultuuri ja ajaloo nautimiseks. Seetõttu leiab igaüks ka talvehooajal Vidzemes midagi, mis vastab tema maitsele.
Zvārte paljand ja jalutuskäik selle ümbruses on hea idee looduspuhkuseks igal aastaajal. Zvārte paljand on üks maalilisemaid liivakivipaljandeid Amata jõe kaldal ja Gauja rahvuspargis tervikuna. See asub kaunite metsade ja niitude vahel. Paljand ja selle ümbrus on tõepoolest tore koht, kus leida inspiratsiooni looduse maagilisest, ürgsest ja salapärasest jõust. Zvārte paljand on kuulus oma müütiliste lugude poolest. Räägitakse, et vanasti kogunesid seal nõiad, kes tantsisid ja pidutsesid kuni kuke esimese kiremiseni.
Veel üks ilus koht, mida talvisel ajal sealsamas lähedal külastada, on Kazu paljand – umbes 340 meetri pikkune ja kuni 15 meetri kõrgune maaliline paljand jõe vasakul kaldal, kilomeeter Rauna jõe suudmest allavoolu.
Alūksne on koht, kus saab kirkalt kogeda aastaaegade vaheldumise rütmi, ent paiga võlu tuleb eriti selgelt esile talvel, kui sellest saab mitte ainult Läti kõige kõrgem, vaid ka kõige külmem linn. Romantiline lumine jalutuskäik läbi öise Alūksne maaliliste laternavalguses parkide viib mõtted sajandite taha.
Soovitame nautida talviseid jalutuskäike kultuurilooliselt rikkas Alūksne mõisapargis, Alūksne järve keskel oleval valgustatud lõunatorniga lossisaarel ja Templimäe pargis, mille tipus asub graniidist rotund ehk Autempel. Tempļakalnsi tänava jalakäijate sillal kõlavad igal täistunnil kuni kella 22.00-ni õrnad meloodiad, luues romantilise heli- ja valgusetenduse.
Talvel saab Alūksnes nautida ka erilisi maitseid. Hubases kohvikus saab nautida baarmen Ingus Reizenbergsi loodud sooja talvejooki, millele lisatud õunamahl ja viski annavad kergelt magusat meki ja mitmekülgse vürtsiaroomi.
Rehabilitatsioonikeskuse Līgatne territooriumil üheksa meetri sügavusel maa sees laiub 2000 ruutmeetril korrastatud punker, millelt eemaldati salastatuse kate alles aastal 2003. Punker rajati 1980. aastatel poliitilise võimueliidi vajadusteks, et juhtida riiki tuumasõja puhkemise korral. Nüüd on see vaatamisväärsusena avatud igale huvilisele. Punkris saab giidi saatel näha, kuidas oli sisse seatud koht, kuhu Nõukogude Läti valitsuse esindajad oleksid tuumasõja korral peitunud. Punkris on välja pandud mitmesugused plaanid, nõukogudeaegsed atribuudid ja ajaloolised esemed.
Punkris saab ka lõunat süüa, seda tõelises nõukogude stiilis sööklas, kus süües ja juues meenub nõukaaeg. Sissepääs punkrisse on tasu eest ning punkri lahtiolekuaegadel korraldatakse giidiga ekskursioone kord tunnis. Vajalik on eelnev broneerimine.
Līgatne veinikoda on pereettevõte, mis tegutseb alates aastast 2010. Aastate jooksul on veinide ja jookide valik märkimisväärselt suurenenud, alates neljast kuni üle 30 erineva veinini, mis on valmistatud Läti marjadest, puuviljadest, taimedest ja õitest. Õige koht, kus oma maitsemeeli hellitada ja proovida midagi uut! Pakkumine hõlmab romantilist veinidegustatsiooni küünlavalgel Līgatne liivakivikoopas Lustūzise kaljus. Veini degusteerimise ajal räägitakse Līgatnest, koobastest, Līgatne veinikojast ja selle toodetest.
Gulbene–Alūksne kitsarööpmeline raudteeliin ehitati 1903. aastal. Algselt oli raudtee hulga pikem, ühendades Pļaviņase, Gulbene, Alūksne, Ape ja Valka, aga nüüd on kunagise 210 kilomeetri asemel alles vaid 33. Tegemist on ainsa kitsarööpmelise raudteega Baltimaades, kus toimuvad regulaarsed reisid. Nii Alūksnes kui ka Gulbenes saab enne ainulaadse suslaga sõitmist vaadata raudteeajalooga seotud vaatamisväärsusi.
Näiteks asub Gulbenes veduridepoo – 20. sajandile iseloomulik depoo, kus on kitsa- ja laiarööpmelised rööpad raudteeveeremi hoidmiseks ning remonditöökojad. Alūksne jaamas on aga muuseum, kus on Gulbene-Alūksne kitsarööpmelisele raudteeliinile pühendatud kaasaegne multimeedianäitus, mis võimaldab tutvuda Läti ainsa kitsarööpmelise raudteeliini ajaloo ja teistegi raudteelaste saladustega. Huvitav fakt on, et Alūksne vedurimuuseum osales konkursil SEGD Global Design Awards, kus Läti disainibüroo H2E loodud Alūksne vedurijaama näitus võitis kaks auhinda: 2019 Global Design Awards/Honor ja konkursi peaauhinna Best of Show.
Vaid seitsme kilomeetri kaugusel Rūjienast, väikese Rūja jõe kaldal, asub Ķoņi veski. Kuigi veskihoonet näeb juba kaugelt, ei meenuta see üldse tavapärast veskit. Siin saab tutvuda jahu jahvatamise ajalooga ja näha oma silmadega, kuidas vanade töövõtetega villa töödeldakse. Ķoņi veski vanimad seadmed pärinevad 18. sajandist.
Veski lasi ehitada umbes 210 aastat tagasi parun James von Mensenkampff, kelle pere majandas seal kuni 1922. aastani. Praegu võtab külalisi vastu veski perenaine Mirdza Čākure või tema kolleeg Mārīte, kes näitavad veskit, selle seadmeid ja räägivad selle ajaloost. Seetõttu tuleks enne veskisse minekut ekskursioon aegsasti broneerida. Veski poes müüakse ka mitmesuguseid lambavillast tooteid, näiteks tekke ja patju.
Gaiziņkalns on Läti kõrgeim mägi. Mäe absoluutkõrgus on 311,94 meetrit merepinnast. Mäe nimi tuleb lätikeelsest sõnast gaiszinis ('selgeltnägija', 'õhutundja'), kuna mäge peetakse endiselt heaks ilmaennustajaks. Nimelt kui mägi on mattunud udusse või sellest tõuseb udune vine, siis hiljemalt kolmandal päeval võib oodata sademeid. Talvel saab Gaiziņkalnsis nautida talverõõme – suusatamist, lumelaua- ja kelgusõitu. Mäel töötab ka varustuse rendipunkt.
Kui lumi parasjagu maad ei kata, võib minna mööda Gaiziņkalnsi rada, mis on ligi kahe kilomeetri pikkune ringikujuline matkarada, mis viib üle mäe tipu ja mööda jalamil asuvat teed. Rada on tähistatud, mäe tipus on suur vaatetorn ja raja ääres on infotahvlid. Mäe tipust avanevad maalilised vaated mäe jalamile ja lähemale ümbruskonnale. Raja külastamine on tasuta.
Rauna on asula Lätis Rauna jõe orus. Juba 1. aastatuhandel e.m.a elasid praeguse Rauna alal läänemeresoomlased, ent ligi 600. aastal m.a.j saabusid sinna latgalid. Hiljem, 16. sajandil, ehitati Rauna linnus, mille varemed on tänapäevalgi hästi säilinud. Esimese Riia peapiiskopi käsul alustati Rauna linnuse ehitamist 1262. aastal ja see oli peapiiskopi üks peamisi residentse. 16. sajandi alguses laiendati linnust märkimisväärselt ja selle ümber arenes võimas keskaegne linn. 17. sajandi lõpus lammutati kõik eeslinnuse tornid ja alles jäid vaid linnuse peakorpused.
Tänapäeval saavad külastajad Rauna linnusepargis näha, kui suur oli linnus kunagi, ja ronida üles vaatetorni, et näha kunagist keskaegset linna. Torni ronimise kohta tasub eelnevalt helistada Rauna turismiinfokeskusesse. Kui linnus nähtud, soovitame külastada Rauna Staburagsi, mis asub vaid mõne kilomeetri kaugusel Rauna keskusest Rauna jõe kaldal. Rauna Staburags on ainulaadne jääajajärgne loodusobjekt. See on umbes 3,5 meetri kõrgune ja 17 meetri pikkune allikalubjast moodustis, mis on tekkinud sammalde lubjastumisel kaltsiumkarbonaati sisaldavas allikavees. Üle Staburagsi voolav allikas jätkab selle kivimi kasvatamist ka tänapäeval.
Rakši kaamelipargis saab kogeda, mis tunne on ratsutada kaamelil, katsuda alpaka karva ja jalutada rahulikult metsas koos oma ustava kaaslase laamaga. Rakšis on üle 80 vilka ja sõbraliku looma, keda toita ja kellega pilte teha. Rakši kaamelipargi territooriumil tegutseb kohvik Camel cafe, kus saab nautida maitsvaid toite.
Kirjeldatud paigad tõestavad veelgi, et Vidzeme on mitmekülgne ja piirkonnas jagub looduslikke pärle, mida kinnitab ka asjaolu, et osa Vidzemest võtab enda alla Gauja rahvuspark. Vidzeme on võluv igal aastaajal ja iga ilmaga – peamine on valida iga olukorra jaoks õige koht!
