Läti pealinn Riia on koht, kus kunsti võib näha mitte ainult muuseumides ja galeriides, vaid ka linnatänavatel, hoonetes ja platsidel. Siin valitseb eriline õhustik, kus on ühendatud erinevasse vormi – skulptuuri, maali, vitraaži ja valgusinstallatsiooni – valatud traditsiooniline ja kaasaegne kunst. Riia tänavatel olev kunst mitte ainult ei kaunista linna, vaid ajendab ka avalikku arutelu ajaloo, kultuuri ja tänapäeva elu teemadel. Sellepärast tasub Riias viibida pisut pikemalt, et nautida rahulikult jalutades või hoopis rattaga sõites linna tänavakultuuri ja kunsti.
Vabadussammas
Vabadussammas on üks Läti tuntumaid maamärke ja Riia peamisi vaatamisväärsusi, mis meelitab uudistama nii kohalikke kui ka turiste. Riia kesklinnas asuv graniidist ja vasest monument sümboliseerib Läti omariiklust, rahva ühtsust, iseseisvust ja vabadust. Kārlis Zāle projekti „Sära nagu täht!“ alusel valminud vabadusvõitluses langenute mälestusmärk püstitati rahva annetuste toel ja avati 18. novembril 1935. Vabadussammas kujutab ideed rahva iseseisvusest.
Vabadust kehastab noor naine, kelle käes säravad kolm kullatud tähte, mis sümboliseerivad kolme Läti kultuuri- ja ajaloolise piirkonna ühtsust. Jalamile on raiutud sõnad „Tēvzemei un Brīvībai“ („Isamaa ja vabaduse eest“). Täna seisab Vabadussamba juures auvalve, kinnitades sümboolselt riigi suveräänsust. Vabadussamba juures toimuv vahtkonna vahetus on rituaal, mis köidab turistide tähelepanu. Vabadussamba juures tähistatakse alati ka Läti jaoks olulisi sündmusi, meelitades ligi suuri rahvahulki.
Alberta tänava ja selle ümbruse arhitektuur
Alberta tänav on üks Riia elegantsemaid ja kunstipärasemaid tänavaid, mis on eriti tuntud juugendstiilis arhitektuuri poolest. Koguni kaheksa selle tänava hoonet on riikliku tähtsusega arhitektuurimälestised. Kõik Alberta tänava majad on kordumatud 20. sajandi ehituskunsti saavutused, mis valmisid suhteliselt lühikese aja jooksul aastatel 1901–1908. Silmapaistvaid juugendarhitektuuri näiteid võib leida ka Alberta tänava ümbruskonnast. Kõiki hooneid kaunistavad dekoratiivsed skulptuurid, fassaadidel eenduvad rõdud, võib näha sambaid ja muid elemente, mis on juugendstiilile omaselt kaetud abstraktselt väänduvate mustritega. Just Alberta tänaval on avatud ka Riia juugendstiili muuseum, kus saab selle omapärase kunstistiiliga lähemalt tutvuda.
Kaķu nams ehk Kassimaja
Riia südalinnas asuv Kassimaja on veel üks oluline kunstiobjekt, mis lisab linnale salapära ja võlu. Līvu platsil Suure Gildi hoone vastas asuva maja nurgatornidele on paigutatud kassid, kes on kui hangunud enne otsustavat hüpet, selg kühmus ja saba püsti. Kasside järgi hakati kunagi skandaalse kuulsusega kohtuprotsessini viinud hoonet kutsuma Kassimajaks. Kassimaja ehitati 1909. aastal arhitekt Scheffeli projekti järgi. Friedrich Scheffel pani ühtlasi koos Heinrich Schelliga aluse Riia juugendstiili arhitektuurile. Maja omanik oli rikas läti kaupmees, keda ei võetud suure gildi liikmeks. Sellise otsuse peale sügavalt haavunud mees lasi oma maja katusele paigaldada väljendusrikkad kassifiguurid, sabad ühemõtteliselt suunatud Suure Gildi hoone poole, väljendades sellega selgelt oma seisukohta kaupmeeste organisatsiooni suhtes. Kassimaja on kujundatud nagu keskaegne linnus, mida täiendavad linna värvi ja romantikat lisavad juugendstiilis toonid – seda võib tajuda ka sarkasmina.
Mēness aptieka apteegifiliaali Kamēlija vaateakna vitraaž
Jaanuaris 2025 avati apteegiketi Mēness aptieka Brīvībase tänaval asuva filiaali Kamēlija aknal tuntud kunstniku Tenis Grasise vitraaž. Kunstnik lõi teose enam kui 40 aastat tagasi just selle apteegi jaoks. Vitraaž pealkirjaga „Dziesma“ („Laul“) kujutab rahvarõivastes neiut. 1985. aastal paigutati see ööpäev läbi avatud valveapteegi vaateaknale, mis asus täpselt Nurgamaja (NSVLi Riikliku Julgeoleku Komitee hoone) vastas, väljendades julgelt rahvuslikku vastupanuliikumist. Mēness aptieka Kamēlija filiaali rekonstrueerimise käigus taastati ka vaateakna vitraaž. Apteek on siin olnud avatud juba pea sada aastat ja selle ajalooga saab tutvuda vitraaži kõrval asuvas vaateaknas. Projekti hinnati kõrgelt Läti 2024. aasta ehitusauhindade jagamisel, kus see pälvis restaureerimise kategoorias teise koha. Samas on vitraaž üks väheseid auhinnatud kunstiobjekte, mis kaunistab Riia vaateaknaid, tõstes esile eelmise sajandi kultuuriväärtusi.
Skulptuur „Bremeni moosekandid“
Skulptuuri „Bremeni moosekandid“, mis põhineb tuntud vendade Grimmide muinasjutul, kinkis 1990. aastal Riiale sõpruslinn Bremen. Erinevalt Bremeni raekoja juures asuvast originaalist, mis kujutab loomi, kes piiluvad läbi akna röövlite kambrisse, tõlgendab Riia skulptuur olukorda pisut teisiti – loomad jälgivad maailma läbi külma sõja ajal rajatud raudsesse eesriidesse tekkinud pilu. Krista Baumgarteli skulptuur on seega poliitiliselt laetud allegooria, mis kasutab Aisopose valmikeelt, et väljendada suhtumist nõukogude bloki piiride lagunemise ja rõõmu Euroopa taasühinemise üle.
Skulptuur „Suur Kristaps“
Lielais Kristaps ehk Suur Kristaps on muistne kangelane, legendide kohaselt Riia kaitsja. Tema kuju on ära märgitud juba 16. sajandi alguses, mil teda pidasid oma kaitsepühakuks läti ülevedajad, parvetajad, lastijad ja koormakandjad. Tänapäevalgi tervitab Daugava jõe kaldal külastajaid Suure Kristapsi kuju. Skulptuur asub Kivisilla lähistel ja on üks olulisi Riia sümboleid, mis annab linnale selle näo.
Skulptuur „Kaks Rainist“
Läti Rahvusraamatukogu ees asuv skulptuur „Kaks Rainist“ kujutab Läti luuletaja Rainise kahte kogu. Skulptuur sümboliseerib kirjaniku isiksuse ja loomingulise pärandi mitmekesisust, mis on mõjutanud mitte ainult läti kirjandust, vaid kogu kultuurimaastikku. See loob sümboolse seose Läti kultuuriajalooga ja samal ajal rõhutab luuletaja tähtsust tänapäeva Läti eluolus. Kui lätlasel palutaks nimetada üks oluline isik läti kultuuriloost, oleks see tõenäoliselt Rainis, ja põhjuseid selleks võib olla mitu. Mõni õppis teda tundma kooli ajal, mõni leidis tema teostest jõudu võidelda Läti iseseisvuse eest ja nii mõnigi sai tema kirjutistest inspiratsiooni oma loomingulise teekonna alguses. Rainist peetakse geeniuseks, kes muutis Läti ajaloo kulgu, aitas lätlastel taibata, milles peitub tõeline väärtus, ja andis olulise panuse riigi kujunemisse. Just Rainis innustas pidevale arengule ja seda tema ideed on antud edasi põlvest põlve. Ka tema looming puhub pideva arengu ideele jätkuvalt tuult tiibadesse.
Skulptuur „Riia tornide loendaja“
Skulptuur „Riia tornide loendaja“ asub Swedbanki hoone juures Balasta dambise tänaval. Kunstiteos kujutab inimest, kes loendab linna torne, osutades nende arhitektuurilisele mitmekesisusele ja väärtusele. Skulptuuri näilist painduvust rikastab pronkspinna väljendusrikas ja detailirohke tekstuur. Kompositsioonis on kasutatud väljavenitatud proportsioone ja kehaosade rütmilist vertikaalset kordumist. Kuju kumerad jooned vastanduvad Daugava jõekallastel domineerivatele horisontaaljoontele. Skulptuur mõjub linnapildis ainulaadselt ja romantiliselt ning köidab kõigi möödujate tähelepanu.
Skulptuur „Riialased“
Pērnavas, Valmieras ja A. Deglava tänavate ristumiskohal üllatab möödujaid skulptuur „Riialased“, mis on pühendatud kirjanikule Augusts Deglavsile ja tema enam kui sada aastat tagasi kirjutatud romaanitriloogiale „Riia“. Ebatavaline taies on valmistatud kirjatähtedega perforeeritud vaselehtedest, millest läbi tungiv valgus loob võluva vaatemängu. Tekst katab kogu seitsme meetri pikkust ja kahe meetri kõrgust pinda ja nii moodustub hiigelsuur raamatuleht. Erilist rolli mängib siin vihmavarjude alt tekstidele suunatud valgus. Paiguti valgus vaheldub, paistes kord sillutisse sisseehitatud lampidest, teises kohas aga ümbruskonda valgustavatest iidsetest laternatest.
Skulptuur „Omnibuss“
Skulptuur „Omnibuss“ ehk „Hobutramm“ asub Mazā Kalna tänava platsil, kus oli kunagi heinaturg. Skulptuur on pühendatud Riias 1852. aastal alustanud omnibussi liiklusele, millest kasvas aja jooksul välja hobutramm ja 1901. aastal käiku lastud elektritramm. Skulptor Andris Vārpa kasutas idee elluviimiseks trammirööpaid, nurkrauda ja betooni. Kolme meetri kõrgune vertikaalkompositsioon koosneb betoonalusest, millel seisab omnibussi vagun, mille kohal on kahe hobuse ja kutsari kujud. Taies on kerge, õhuline ja läbipaistev – justkui õhku joonistatud.
Kunstiobjekt „Hiigelrebane“
Tähelepanu! Riias hulgub ringi hiigelrebane. Aga kui rääkida tõsiselt, siis asub Lastādija loomelinnakus ainulaadne loomakaitsele pühendatud kunstiobjekt – hiigelrebane. Skulptorite Aleksander ja Oleg Marinohi koostöös loomakaitseseltsiga valminud objekt kutsub üles mõtisklema teemal, et ükski loom ei vääri elu puuris. Skulptuur püstitati kõigi karusnaha saamise eesmärgil ja tööstuslikes tingimustes kasvatatavate loomade kaitseks. Objekt on tõmbenumbriks nii kunsti- kui ka loodushuvilistele, sest peegeldab ehedalt inimese ja looduse suhteid.
Valgusfestival Staro Rīga
Ajal, mil kogu riigis tähistatakse Läti Vabariigi aastapäeva, on kõik oodatud osa saama valgusfestivalist Staro Rīga, mis toimub igal aastal 15.–18. novembrini. Tegemist on Põhja-Euroopa ühe suurima valgusfestivaliga. See sai alguse 2008. aastal Läti Vabariigi 90. aastapäeva tähistamisest ja kuulub nüüdseks Riias lahutamatu osana riigi sünnipäeva tähistamise juurde.
Enne kui asute Riia tänavamelu ja sinna peidetud pärleid nautima, valige kõige mugavam liikumisviis – jalgsi või rattaga. Riias on suurepärane jalgrattataristu, nii et soojal ajal on see linnaga tutvumiseks hea viis. Samuti tasub kindlasti kasutada ühistransporti, mis on mugav ja turvaline. Selleks, et hoida oma keha ja vaimu heas vormis, on oluline tarbida piisavalt vett. Teadke, et Riias on mitmesse kohta paigaldatud tasuta joogiveekraanid. Siinne vesi on maitsev ja kosutav.