Läti on riik, millel on rikas kultuuripärand ja elujõuline kaasaegne loominguline vaim. Siin saab igas piirkonnas nautida kunsti ja kultuuri selle mitmekesistes vormides – alates iidsetest lossidest ja rahvatraditsioonidest kuni kaasaegse kunsti uusimate seiklusteni.
Siin kohtub ajalugu innovatsiooniga – klassikalised kunstiväärtused põimuvad eksperimenteerimisega ning loovust ei leia mitte ainult muuseumisaalidest, vaid ka linnatänavatelt ja loodusmaastikelt. Kutsume teid romantilisele ja inspireerivale rännakule läbi Riia ja kõigi Läti piirkondade, et avastada osa sellest Läti kunstimaailma suurepärasest kaleidoskoobist.
Riia – klassikast loovuse ja innovatsioonini
Läti pealinn Riia on justkui elav kultuurilõuend, millel on üheaegselt näha nii minevikujäljed kui kaasaegse kunsti julged väljendused. Linna südames asub Läti Rahvuslik Kunstimuuseum, mis mahutab üle 52 000 kunstiteose, hõlmates Baltikumi kunsti aardeid läbi enam kui kahe sajandi. Siin on tunda kunstiajaloo rütmi, mis on kujundanud Läti kultuurilist identiteeti. Ja muidugi ei saa mainimata jätta Riia klassikat – Rahvusooperit ja -balletti – valgete sammastega kaunistatud hoonet, kus sajandite jooksul arenenud kunstisuunad kutsuvad teid kaunile seiklusele. Igal suvel toimub siin Riia ooperifestival ning igapäevaselt kantakse teie meeleheaks ette Verdi ja teiste klassikaliste heliloojate teoseid.
Kui soovite näha maailma suurimat Läti kunsti kollektsiooni, peate seadma sammud kunstikeskusesse Zuzeum. Siin korraldatakse rahvusvahelisi kaasaegse kunsti näituseid ja võõrustatakse maailmakuulsaid kunstnikke. Näiteks 2024. aastal võis seal näha Ameerika kunstniku Donna Huanca ambitsioonikat isikunäitust „Utopian Cells“.
Linna traditsiooniks on saanud festival Staro Rīga, mille käigus muutuvad hooned, väljakud, sillad ja monumendid unikaalseteks valguskunstiteosteks, ning kaasaegse kultuuri foorum Baltā nakts, kus saab nautida mitmekülgseid kunstielamusi – kontserte, installatsioone, etendusi, luulelugemisi, tantsu ja muid loovuse väljendusi.
Riias ei ole puudust ka eksperimentaalsest etenduskunstist. Igal sügisel toimub näiteks rahvusvaheline uue teatri festival Homo Novus, kus kaasaegseid teatri- ja tantsuteoseid esitatakse kõige ebatavalisemates paikades (mahajäetud kauplustest parkide või korteriteni). Linnas tegutseb Kaasaegse Kunsti Keskus, mis korraldab festivali Survival Kit, andes hääle sotsiaalselt aktiivsele kunstile ebatavalistes näituseformaatides. Riia kunstimaailmale lisab moodsat sarmi Digital Art House – kunsti ja HD-projektsiooni, 360° kino ning ruumilise heli tehnoloogiate sulam. Multimeedianäitused on uus viis kunsti kogemiseks – digitaalkunstnike poolt ellu äratatud ja hingematva muusikaga saadetud suurejoonelised projektsioonid maailmakuulsate kunstnike teostest. Daugava jõel ootab kunstisõpru aga ujuvlava Noass, kus suvel toimuvad näitused, luulelugemised ja vabaõhukino seansid.
Sellised loovuse oaasid võimaldavad teil kogeda linna kahtlemata ootamatul ja huvitaval moel.
Kuramaa – meri, tuul ja karm loodus... ei takista kunsti
Kuramaa (Kurzeme) piirkond on ammu tuntud oma elava merelise vaimu ja sõltumatu mõtlemise poolest, mis peegeldub ka piirkonna kunsti- ja kultuurielus. Regiooni suurima linna Liepāja uhkuseks on kontserdimaja Lielais dzintars, kus igal kevadel toimub rahvusvaheline tähtede festival ning Liepāja Sümfooniaorkester kutsub esinema väljapaistvaid soliste kogu maailmast. Kuid Liepāja ei ole ainult klassikalise kunsti nautimise paik, vaid ka platvorm avangardistlikeks eksperimentideks. Näiteks toob rahvusvaheline festival Skaņas dienas kokku noored meediakunstnikud ja programmeerijad, pakkudes audiovisuaalseid etendusi koos reaalajas programmeerimise ja algoritmide loodud muusikaga. Selle sündmuse raames täituvad tööstuslikud ruumid elektrooniliste helide, valgusrütmide ja ebatavaliste instrumentidega. Toimuvad reaalajas programmeerivate kunstnike kohtumised, etendusprogrammid ja loovad töötoad. Läheduses asub majesteetlik Karosta – ajalooline sõjasadama linnaosa, millest on saanud kunstnike inspiratsiooniallikas. Iga-aastane Karosta festival kutsub vaatama selle 135-aastase sõjaväelinnaku elu läbi fotograafia, kaasaegse kunsti ja teiste põnevate sündmuste.
Kuramaa põhjaosas, maalilises Abava jõe orus Sabile lähedal, asub unikaalne kunstioaas – Pedvāle kunstipark. Pedvāle on 150 hektari suurune vabaõhuala, mis on kantud riiklike kaitsealuste kultuurimälestiste nimekirja. See looduskaunis park on koduks kümnetele suurtele skulptuuridele ja keskkonnakunstiobjektidele, mis on loodud sümpoosionide ja plenääride käigus erinevate kunstnike poolt. Igal suvel kogunevad Pedvālesse skulptorid ja teiste žanrite viljelejad üle maailma, et luua vabas õhus uusi teoseid, ning siin toimuvad vabaõhunäitused, etendused ja kontserdid otse taevalaotuse all.
Väike ja romantiline Aizpute Lõuna-Kuramaal on üks märkimisväärsemaid kaasaegse kunsti sihtkohti. Kesklinna ajaloolises hoonekompleksis asub Serde – interdistsiplinaarse kunstnike ühenduse loodud töökoda ja residentuurikeskus. Suvehooajal võtab residentuuriprogramm vastu kunstnikke erinevatest riikidest, pakkudes töötubasid keraamika, metalli ja puiduga töötamiseks. Lisaks on siin üks Läti suurim analoogfotograafia stuudio. Residentuuride käigus luuakse Aizputes skulptuure, seinamaalinguid, etendusprojekte ja installatsioone, mis jätavad sageli oma jälje linnakeskkonda. Samal ajal on võluvas Kuldīgas asuvas endises juudi palvemajas koha sisse seadnud kaasaegse kunsti keskus Kuldīgas Mākslas nams. Restaureeritud hoones asub kahekorruseline näitusesaal, kus korraldatakse regulaarselt nii Läti kui välismaiste kunstnike isikunäitusi, grupinäitusi ja multimeediaprojekte.
Zemgale kultuuri võlu
Zemgale, Läti lõunapoolne tasandikupiirkond, ahvatleb mõisate ja losside elegantsi ning mitmekülgsete sündmustega, mis toovad esile piirkonna iseloomu ja kultuurilise mitmekesisuse. Siin asub Rundāle loss – Läti silmapaistvaim barokk- ja rokokooarhitektuuri ning -kunsti mälestusmärk. Külastajaid tervitab siin ka Prantsuse aedade sümmeetria, mis kevadel õitseb tuhandetes suurejoonelistes tulbivärvides ja suvel joovastab külalisi roosilõhnaga.
Lähedal asuv kohalik uhkus on Bauska loss, mis on ainus taastatud renessanss- ja maneristlikus stiilis loss Lätis. See jutustab lugusid hertsogite aegadest ning tutvustab muu hulgas keskaegse kindluse kaitsesüsteemi ja lossi 17. sajandi kahurikollektsiooni. Jelgava loss on aga näide suure arhitekti Francesco Bartolomeo Rastrelli varasest loomeperioodist. See on üks väheseid Jelgava arhitektuurimälestisi, mis on tänaseni säilinud. Ühtlasi on see Baltimaade suurim barokkloss. Märkimisväärne on Ģederts Eliase nimeline Jelgava Ajaloo- ja Kunstimuuseum, mille hoone ehitati 1775. aastal viimase Kuramaa ja Zemgale hertsogi Peter Bironi plaani järgi endise hertsogi linnapalee asukohale. Muuseumi näitused jutustavad olulistest sündmustest Jelgavas ja ümbritsevas piirkonnas iidsetest aegadest tänapäevani. Pakkumist täiendavad ka kaasaegsed virtuaalnäitused – 3D-prillid pähe pannes saab „näha“ Jelgavat ajaloo erinevatel etappidel ja kogeda linna muutumisi virtuaalreaalsuses.
Tänapäeval on Jelgava kuulsaks saanud oma jää- ja liivaskulptuuride festivalide poolest. Veebruari alguses kutsub Jelgava sukelduma jääkunsti maailma – rahvusvaheline jääskulptuuride festival toob kokku kümneid skulptoreid paljudest riikidest. Suvel rõõmustab Jelgava rahvusvahelise liivaskulptuuride festivaliga, kus peened kvartsliivast skulptuurid paljastavad kunstnike fantaasia, pakkudes silmailu tuhandetele külastajatele.
Kui olete Zemgales, külastage ka Dobelet, et tajuda, kuidas moodne arhitektuur toob esile keskaegsed müürid ja näituseruumid; põigake Jēkabpilsi, kui teid huvitab mitmekümneaastase ajalooga erakunstigalerii ja selle ulatuslik näituseprogramm; või minge Svitenesse, kui teid ahvatleb moodne boheemlus ja kunstnike suvised plenäärid.
Vidzeme – kultuurimaastikud Cēsisest kuni Daugava jõekäärudeni
Sigulda Vidzemes, Riia lähedal, on linn, mida paljud seostavad vaateplatvormide, üle jõe viiva köisraudtee ja sügisvärvidega, kuid linnal on ka väga elav loominguline pool. Sigulda uue lossi ümbrusesse on loodud loomekvartal, kus vanades mõisa farmihoonetes asuvad käsitööliste, kunstnike ja disainerite töökojad. Lisaks ajaloonäitustele korraldatakse siin regulaarselt kunstinäitusi, samas kui luksuslikud peosaalid on taustaks kammermuusikale, kirjandusõhtutele ja teemaprogrammidele. Üks ebatavalisemaid kunstielamusi Vidzemes on Siguldas asuv liivagalerii, kus kunstnik Elmārs Gaigalnieks loob värvilisi ruumilisi liivaetendusi. Liiv, valgus ja muusika muutuvad liigutavateks lugudeks maailma loomisest, loodusjõududest ja inimemotsioonidest. Etenduse teises osas joonistab kunstnik aga publikust pastapliiatsiga portreesid.
Cēsis ahvatleb oma iidse arhitektuuri ja auraga. Läti ajalooliseks pärandiks on Cēsise lossikompleks – keskaegsed lossivaremed, mis koos pargiga loovad romantilise atmosfääri. Siin asuv Cēsise ajaloo- ja kunstimuuseumi mitmekesine kollektsioon omab Läti kultuuriloos erilist kohta. Läti kunsti austajad võivad minna Läti kunsti maailmakeskusesse, kus saab ühes kohas vaadata Läti pagulas- ja diasporaa kunsti maailma eri paigust. Kui aga soovite midagi ebatavalist, siis kunstiruum Mala on sobiv boheemlaslik kohvik ja kultuuriruum, kus toimuvad regulaarselt kontserdid, näitused, luuleõhtud ja filmiseansid.
Viimastel aastatel on Valmiera end kehtestanud dünaamilise kultuurikeskusena, kus teater, kaasaegne kunst ja linnakeskkond sulavad üheks tervikuks. Mitmest puithoonest ja renoveeritud näitusesaalist koosnevas kompleksis asuv Valmiera muuseum talletab endas nii ajaloolisi kui kunstilisi lugusid. Püsiekspositsioon viib teid rännakule läbi iidse hansalinna elu – kaupmeeste maailmast käsitööliste tööriistade ja lossielanike igapäevaeluni. Kesklinnas asuv endine katlamaja Kurtuve on muutunud interdistsiplinaarseks kunstiruumiks, mis ühendab näitusi, etenduskunsti ja arutelusid. Siin luuakse nii kaasaegse kunsti projekte kui installatsioone, mis kaasavad sageli linnakeskkonda ja jõekallast. Valmiera lähedal asub Caurumkrogs – ajalooline kõrts, mis on muudetud ebatavaliseks vabaõhu-maaligaleriiks.
Vidzeme nüansirikka kunstimaailma mõistmiseks külastage ka üht Vidzeme vanimat muuseumi, Madona kohaliku ajaloo ja kunsti muuseumi, lossikompleksis asuvat Alūksne maakonna muuseumi, Gulbene maakonna ajaloo- ja kunstimuuseumi ning elegantset Stāmeriena lossi.
Latgale – kunst Daugavpilsi kindluses ja järvedemaa hing
Latgale, Läti idaosa, tervitab reisijaid erilise soojusega. Siin looklevad kunsti ja vaimsuse rajad kirikukellade helina, keraamikatöökodade ja moodsate kunstigaleriide vahel. Daugavpils on koduks ainulaadsele paigale – Rothko muuseumile. See asub ajaloolises kindluse arsenalihoones, kus tänapäeval on avarad näitusesaalid. Rothko muuseum on ainus koht kogu Ida-Euroopas, kus saab näha maailmakuulsa abstraktse ekspressionisti Mark Rothko originaalteoseid. Daugavpils tõestab, et oskuslikes kätes võib sõjaline pärand muutuda julgeks kultuurimetropoliks, mis jutustab maailmale Latgale lugu.
Daugavpils on ka Läti keraamika pealinn. Daugavpilsi kindluse ruumides toimuvad meistriklassid, plenäärid ja näitused, kuid mitte vähem eriline pole Daugavpilsi savikunstikeskus – koht, kus saab tutvuda Latgale keraamikatraditsiooni ja kaasaegsete tõlgendustega. Siin töötavad keraamikud iga päev avatud töökojas, toimuvad tunnid ja meistriklassid ning näha saab ka unikaalset Balti „raku“-keraamikat, mida luuakse nõude järeltöötlemisel hapendatud rukkijahu vedelikus. Latgale kultuuriloo muuseum hoiab omalt poolt üht Läti ulatuslikumat Latgale keraamika kollektsiooni – kümneid tuhandeid esemeid, mis jutustavad piirkonna elustiilist, käsitööst ja kunstist läbi sajandite. Lisaks savile on püsiväljapanekutes ja vahetuvatel näitustel esindatud ka maal, graafika ja kohalike kunstnike tööd.
Mitte kaugel Rāzna järvest asub Lūznava mõis – Latgale juugendstiili pärl, mis ehitati algselt kunsti ja muusika paigaks ning elab tänapäevalgi sellele ideele vastavat elu. Näitusesaalides toimuvad koostööprojektid kunstikeskustega. Siin eksponeeritakse nii Latgale keraamikat kui ka kaasaegset maalikunsti ja fotograafiat, sageli seotuna ümbritseva maastikuga. Väike Latgale linn Līvāni on aga tihedalt seotud klaasiga, kuna siin tegutses üle sajandi Līvāni klaasivabrik. Tänu sellele saab Līvāni klaasi- ja käsitöökeskuses soetada tooteid klaasipuhumistöökojast, külastada Līvāni klaasimuuseumi ekspositsiooni ning jälgida klaasipuhumise töötubades, kuidas klaasimeistrid tooteid valmistavad.
Daugava jõe kaldal asuv Krāslava pakub Latgale kunstikaardil veel üht olulist peatust – Krāslava maakonna muuseumi Krāslava lossikompleksis. Muuseum asub ühes 18. sajandi lossihoones ning siin toimuvad ajaloo-, etnograafia- ja kunstinäitused.
Läti inspireerib – kuhu iganes te ka ei läheks, on kunst ja kultuur alati kohal, mähkides iga päeva romantika ja loovuse sädemesse.
