Lätis on sajandite jooksul kõrvuti eksisteerinud ja arenenud nii usulised kui ka rahvalikud pärimustavad. Lisaks kristlikele usunditele on Läti kultuuriruumis oluline koht ka iidsel rahvapärimusel ning aastaaegade vaheldumise ja loodusega seotud tavadel. Seda mitmekesisust võib näha nii pühade tähistamise tavades kui ka kiriku, pühapaikade ja palverännakutega seotud traditsioonides, mis kuuluvad endiselt olulise osana Läti kultuuri ja vaimuliku elu juurde.
Tänapäeval on Lätis registreeritud üle 1100 koguduse. Religioosses plaanis mängivad Lätis olulist rolli erinevad kristlikud usukogukonnad, sealhulgas luterlased, katoliiklased, õigeusklikud ja baptistid. Ametlik kirikustatistika näitab, et suur osa Läti elanikkonnast on mõne kristliku koguduse liikmed. Samas ei käi paljud kirikus korrapäraselt, mis ei takista neil tähistada aktiivselt kõiki kristlikke pühi ja järgida vanu rahvalikke tavasid.
Usuline mitmekesisus võimaldab väliskülalistel avastada kirikute ja vaimulike tavade rikkalikku pärandit. Ereda näitena võib siinkohal tuua Aglona basiilika – see on rahvusvahelise tähtsusega pühapaik ja oluline palverännakukeskus. Hea ülevaate kirikute vaimsetest, kultuurilistest ja arhitektuurilistest väärtustest võib saada, osaledes kirikute ööl või avatud kirikute päeval. Algatus „Läti – orelite maa“ tõstab esile Läti kirikute orelite ajaloolist pärandit ja vaimulike ruumide helimaailma.
Tutvudes Läti mitmekesise ja põneva pühakodade ajaloo ning usupärandiga saate parema ülevaate mitte ainult Läti kristlikust maastikust, vaid ka kogu rahva ajaloost, väärtustest ja enesemääratlusest. Nagu alati, võite olla kindel, et Läti suudab üllatada.
Iidsed rahvuslikud tavad ja kristlikud pühad
Läti rahvakalendrist leiab mitmesuguseid kombeid ja uskumusi, mis on seotud nii iidsete pärimustavade kui ka kristlike pühadega. Talvehooaja kõige olulisem tähtpäev on jõulud, mida tähistatakse pakuvedamise, santimise, laulude ja muude viljakust ja jõukust tõotavate tavadega. Kevadel on rahvakalendri tähtsaim sündmus lihavõtted, mil värvitakse ja veeretatakse mune ning kiigutakse – seda lapsepõlvest tuttavat tegevust seostatakse kevade ja pikemate päevadega ning elujõu naasmisega. Suvise tähistamise haripunkt saabub jaanilaupäeval, kui pööripäeva auks lauldakse, süüdatakse lõkked, punutakse pärgi ja vanikuid, korjatakse ravimtaimi ja magama ei mindagi. Paljud sõidavad siis linnast välja, et veeta pühad maal või looduses. Sügisene mihklipäev tähistab saagikoristuse lõppu ning siis peetakse laatasid, korraldatakse pidusööke ja tänatakse suve rikkaliku saagi eest. Mõned rahvuslikud pühad on Lätis ka ametlikult riigipühad.
Läti kirikud – paigad, kus põimuvad ajalugu, kultuur ja religioon.
Läti kirikud ei ole pelgalt pühapaigad, vaid ka olulised arhitektuuri-, kunsti- ja ajaloomälestised. Toomkirik ja selle ümber olev väljak on üks vanimaid sakraalehitisi ning ühtlasi Balti riikide suurim keskaegne katedraal, mis on tuntud suurepärase orelikontsertide paigana. Peetri kirik Riia vanalinnas on samuti üks Balti riikide silmapaistvamaid keskaegseid pühakodasid, mille tornist avaneb panoraamvaade Riia linnale. Kirikuga on seotud ka seitsme kuke legend – praegu torni tipus kõrguv kukk on nimelt seitsmes.
13. sajandil ehitatud ja 1284. aastal pühitsetud Cēsise Jaani kirik on üks Vidzeme vanimaid kirikuid. Sellega on tihedalt seotud Liivimaa ordu ajalugu, kuna Cēsis oli kunagi Balti riikide üks tähtsamaid saksa võimu keskusi. Iga Vidzeme marsruut peaks hõlmama Turaida muuseum-kaitseala, mis annab ülevaate enam kui tuhandeaastasest kultuuriloost, sealhulgas Kirikumäel asuvast kirikust.
Latgalest võib leida eri usurühmituste kirikuid. Aglona basiilika on üks Läti olulisemaid katoliku pühapaiku, kus igal suvel tähistatakse Püha Neitsi Maarja taevaminekut ja mis on palverändurite keskus. Daugavpilsi kirikumägi on ainulaadne paik, kus üksteise vahetus läheduses asuvad Latgale nelja peamise kristliku konfessiooni kirikud.
Alsunga on eriline paik Kuramaa (Kurzeme) piirkonnas – siin asub oluline suiti kultuuriruumi ja ajalooline katoliku keskus. Liepājas soovitame kindlasti külastada Karostas asuvat kullatud kuplitega Püha Nikolause mere õigeusu katedraali, samuti Püha Kolmainu katedraali, kus asub maailma suurim ümber ehitatamata mehaaniline orel.
Zemgales soovitame kindlasti külastada Jelgava Püha Kolmainu kiriku torni, mis ei ole pelgalt kaasaegne muuseum, vaid ka linna vanim säilinud hoone – kuni 1944. aastani oli see osa ühest Euroopa esimesest luteri kivikirikust. Skaistkalne Rooma-katoliku kirik on aga oluline Läti katoliikluse keskus ning Aglona järel suuruselt teine Neitsi Maarjat kummardavate palverändurite sihtkoht.
Kui kirikud avavad oma uksed
Igal aastal ühel suvealguse laupäeval toimuvad kogu Lätis vaimuliku kultuuri üritused kirikute öö ja avatud kirikute päev. Neid oikumeenilisi sündmusi, mis toovad üle kogu riigi kokku sadu erinevate usutunnistuste koguduste liikmeid, on Lätis korraldatud alates 2014. aastast. Sel päeval avavad kirikud oma uksed külastajatele, kutsudes tutvuma kristliku kultuuri-, arhitektuuri-, kunsti- ja usupärandiga.
Paljud kirikud avatakse juba hommikul, kuid üritusi jagub tavaliselt kuni keskööni. Kirikutest saavad sel päeval kontsertide, näituste, vestlusringide, loengute ja ekskursioonide toimumispaigad, kus säilib samal ajal eriline vaikuse ja vaimsuse õhkkond.
Kogu Lätis helisevad sel päeval kirikukellad kolmel korral – keskpäeval, õhtul ja hilisõhtul, järgides tunnipalvuste rütmi. Õhtu jooksul loetakse paljudes paikades ühiselt meieisapalvet, mis seob ühes ühises vaimses hetkes eri usutunnistuste kogudused ja külalised.
Kirikute öö idee jõudis Lätisse Austriast, mis on innustanud sarnaseid üritusi korraldama ka teisi riike. Lätis on projekt juurdunud just seetõttu, et siin eksisteerivad kõrvuti mitmed kristlikud traditsioonid, mille jagatud kultuurilist ja usulist kogemust sündmus toetab.
Orelimuusika kontserdid – eriline akustiline kogemus
Ajalooliste orelite festival „Läti – orelite maa“ on iga aasta juulis ja augustis toimuv suveüritus, mis juba alates 2017. aastast ootab külastajaid tutvuma Läti kirikute ning riigi ulatusliku orelipärandiga. Festival loob ainulaadse õhkkonna, kus muusika sulandub arhitektuuri, ajaloo ja vaimuliku ruumiga. Iga kontsert võimaldab mitte ainult taasavastada suurepäraseid, kultuuriliselt ja ajalooliselt olulisi muusikainstrumente, vaid ka kirikute erilist õhkkonda.
Festivali võlu tuleneb suuresti kirikute ja katedraalide erakordsest akustikast. Avarad võlvkaared, kivi- ja puitpinnad, kõrged laed ning kiriku ruum tekitavad kõlava ja pika kaja, mis lisab orelimuusikale sügavust, suursugusust ja tämbrilist mitmekesisust. See teeb igast kontserdist lisaks ka ruumilise ja emotsionaalse kogemuse.
Festival programmi kaasatakse sageli silmapaistvaid Läti muusikuid ning repertuaari valitakse hoolikalt, arvestades iga oreli, kiriku ning kultuurilise ja ajaloolise keskkonna eripära.
Palverännakud Lätis
Palverännakud Lätis on tava, milles põimuvad usulised veendumused, palved, vaikus ja eneseotsingud. Riigi tähtsaim palverändurite sihtkoht on Latgales asuv Aglona basiilika – rahvusvahelise tähtsusega katoliku pühapaik ja üks Balti riikide olulisemaid Neitsi Maarja kummardajate keskusi. Läti eri piirkondadest pärit palverändurid saabuvad Aglonasse jalgsi ning seda teekonda peetakse sageli vaimseks praktikaks, kus sihtkohta jõudmine on sama oluline kui teiste palveränduritega koos teel olemine, füüsiline liikumine, palvetamine ja mõtisklemine.
Teine oluline palverännakute sihtkoht on Skaistkalne pühakoda Zemgales, kus hoitakse au sees Neitsi Maarjat ning kus siiani korraldatakse sündmusi, kuhu tuleb kokku palverändureid kõikjalt Lätist. See on üks tähtsamaid katoliku pühapaiku Lätis, mis on eelkõige seotud peretraditsioonide ja eestkostega.
Püha Jaakobi tee Lätis on osa Euroopa ulatuslikust palverännakute võrgustikust, mis viib Santiago de Compostelasse. Läti territooriumil kulgev marsruut ei ole lihtsalt üks lühike lõik, vaid pikem teekond, mis algab Valkas, viib Riiga ja jätkub sealt kahes suunas Leedu piiri poole, läbides ka Skaistkalnet. Palverännak sobib nii usklikele kui ka matkahuvilistele, kes soovivad oma võimeid proovile panna.
Läti kalmistupühad ja tantsuõhtud vabas õhus
Nii uskumatu kui see ka ei tundu, pakuvad kalmistupühad ja nende raames toimuvad tantsuõhtud vabas õhus, eriti Latgales ja Alūksne piirkonnas, väliskülalistele omapärast kultuurikogemust. Tegemist on vahest ainulaadseimate suviste üritustega Lätis, mis toimuvad eri paigus juunist kuni augusti lõpuni. Perekonnad tulevad kokku, et korrastada hauaplatse, mälestada lahkunuid ja kohata sugulasi, keda pole ammu näinud. Lätis on kalmistukultuur tihedalt seotud mitte ainult mälestustega, vaid ka kuuluvustundega kodukohta, perekonda ja kogukonda.
Kalmistupühad arenesid ajalooliselt välja kiriku suvistest jumalateenistustest. 19. sajandi teises pooles kujunesid nendest ulatuslikumad kogukonnasündmused, kus esinesid koorid, orkestrid ja kohalikud isetegevuslased, ning pärast kadunute mälestamist järgnes sageli tantsuõhtu vabas õhus. Tava on elus siiani ja kalmistupüha peetakse sageli samal nädalavahetusel, kui toimub linna- või vallapäev, mis tähendab alati ka tantsuõhtut ja lustlikku meeleolu.
